Live Traffic Stats

Blogi

TALLINN, 26. juuli, BNS - Brasiilias peetud rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil võitis Hugo Treffneri gümnaasium õpilane Richard Luhtaru hõbemedali. Brasiilias Rio de Janeiros peetud rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil pälvis Eesti võistkonna parimana hõbemedali Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumis õpilane Richard Luhtaru, viimati võitis Eesti matemaatikaolümpiaadilt hõbeda 15 aasta eest, teatas Tartu Ülikooli pressiesindaja. Eesti võistkonna liikmed Joonas Jürgen Kisel Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumist, Kaarel Hänni Tallinna Reaalkoolist, Toomas Tennisberg Hugo Treffneri gümnaasiumist ja Nikita Leo Gustav Adolfi gümnaasiumist pälvisid diplomi. Võistlejaid olid tänavu 111 riigist ning Eesti võistkond jäi mitteametlikus riikide arvestuses võistkonna liikmete punktide summa kohaselt 71. kohale. Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena  Tartu Ülikooli dotsent Urve Kangro ja Harvardi Ülikooli vilistlane Sandra Schumann. Võistkonna juhendaja Sandra Schumanni sõnul võib Eesti võistkonna tulemusi sel aastal pidada sellel vanimal ja suurimal olümpiaadil suurepäraseks. Schumanni sõnul oli Eesti võistkond tugev ja seda peegeldasid ka tulemused. Tänavu läks olümpiaadi võit Amirmojtaba Sabourile Iraanist, Yuta Takayale Jaapanist ja Hữu Quốc Huy Hoàngile Vietnamist. Rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil lahendati kahe päeva jooksul kokku kuus ülesannet, mille lahendamise peamine raskus seisnes matemaatikatõdede nutikas kombineerimises. Tänavuse olümpiaadi ülesanded sisaldasid palju keskmisest keerulisemaid pähkleid, millest kõige raskemale ülesandele esitas täislahenduse vaid kaks õpilast. Kokku on Eesti sellelt võistluselt teeninud vaid viis hõbemedalit. Baltic News Service
Eesti, 2017-07-26 10:43 CEST (GLOBE NEWSWIRE) -- Harju Elekter kontserni 2017. aasta esimene poolaasta kujunes edukaks. Aasta lõpus sõlmitud suuremahulised lepingud ja lisandunud müügitellimused kasvatasid oluliselt nii müügitulusid kui ka ärikasumit. Erakorralised tulud PKC Group Oyj aktsiate realiseerimisest andsid puhaskasumi märkimisväärse tõusu ja tugeva rahavoo perspektiivseteks investeeringuteks. muutus jaanuar - juuni muutus aprill - juuni aasta (tuhat eurot) % 2017 2016 % 2017 2016 2016 Müügitulu 47,2 42 622 28 965 45,9 25 102 17 208 61 167 Brutokasum 24,0 6 476 5 222 20,7 3 805 3 153 10 348 Ärikasum enne kulumit 16,3 2 894 2 486 8,1 1 844 1 706 4 777 Ärikasum 26,9 2 123 1 671 13,6 1 455 1 281 3 181 Perioodi puhaskasum 1 233,5 26 389 1 979 -38,7 1 023 1 668 3 224 sh emaettevõtte omanike 1 225,9 26 356 1 988 -40,9 982 1 664 3 219 Kontserni müügitulu oli aruandekvartalis 25,1 (2016 II kv: 17,2) miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 45,9%, poolaasta konsolideeritud müügitulud suurenesid võrreldava perioodi suhtes 47,2% 42,6 (2016 I pa: 29,0) miljoni euroni. Müügitulude tõus tuli peamiselt läbi tellimuste mahu märgatava suurenemise seoses 2016. aasta lõpus sõlmitud uute lepingutega. Aruandekvartalis teeniti 89% (2016 II kv: 93%) müügituludest Tootmise segmendist, Kinnisvara ja Muud tegevusalad andsid kokku 11% (2016 II kv: 7%) müügimahust. Tootmissegmendi müügitulust tuli enam kui 96% elektriseadmete müügist, mis kasvas II kvartalis 6,5 miljoni euro võrra 21,6 miljoni euroni ja poolaasta võrdluses 12,0 miljoni euro võrra 37,0 miljoni euroni. Kontserni väljastpoolt Eestit teenitud müügitulu moodustas II kvartalis 80,8% (2016 II kv: 80,9%) ja poolaastal 79,4% (2016 I pa: 78%). Kontserni suurim turg oli jätkuvalt Soome. Aruandekvartalis müüdi 68,3% Kontserni toodetest ja teenustest (2016 II kv: 71,8%) Soome turule, kasvades aastaga 4,8 miljonit eurot ehk 38,9%. Poolaastate võrdluses kasvas müük Soome turule 45,8% ehk 9,1 miljonit eurot 28,8 miljoni euroni, moodustades kogu müügitulust 67,6% (2016 I pa: 68,2%). Kasvu peamiseks põhjuseks oli 2016. aasta lõpus sõlmitud lepingud Soome võrguettevõtetega, kelle tellimused algasid juba I kvartalis 2017. Kontserni müügitulu kasvas ka Norra turul. Müük Norra turule suurenes aruandekvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,5 miljonit ja poolaastate võrdluses 1,8 miljonit eurot. Müügimahtude kasvatamine Rootsi turul on jätkuvalt Kontserni ja ASi Harju Elekter Elektrotehnika üheks prioriteediks. Müük Rootsi turule suurenes aruandekvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,4 miljonit eurot ja poolaastate võrdluses 0,6 miljonit eurot. II kvartalis kasvas 46,6% ehk 1,5 miljoni euro võrra 4,8 miljoni euroni ka Eesti müük, moodustades 19,2% aruandekvartali konsolideeritud müügitulust. Poolaasta kokkuvõttes kasvas müük Eesti turule 37,9% ehk 2,4 miljonit eurot jõudes 8,8 miljoni euroni ja moodustades 20,6% Kontserni müügituludest. Kvartalite võrdluses kasvasid äritegevuse kulud II kvartalis 48,3% ehk 7,7 miljonit eurot ja poolaastate võrdluses 48,2% ehk 13,2 miljoni euro võrra. Põhiosa äritegevuse kuludest moodustasid müüdud toodete ja teenuste kulud, mis kasvasid müügituludest kiiremine. Peamiseks põhjuseks siin oli globaalne toormaterjalide hinnatõus, aga ka lisatööjõu palkamine. Ekspordi suurenemine on toonud kaasa ka turustuskulude tõusu, kasvades kvartalite võrdluses 30,3% ja poolaastaga 20,6%. Siiski turustuskulude määr langes, moodustades aruandekvartali müügitulust 4,1% (2016 II kv: 4,6%) ja 6 kuu arvestuses 4,3% (2016 I pa: 5,2%). Seoses suurte tellimuste ja sellega seotud uute toodete väljatöötamisega palgati uusi töötajaid, mis tõi kaasa arendus- ja seeläbi ka üldhalduskulude tõusu. Kokkuvõttes üldhaldus­kulude määr langes ning moodustas aruandekvartali müügituludest 5,3% ja poolaastas 5,9%, kahanedes aruandeperioodide võrdluses vastavalt 1,1 ja 1,2 protsendipunkti. 2017. aasta II kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 542 inimest, mis oli keskmiselt 88 töötajat enam kui võrreldaval perioodil ja kuue kuu arvestuses oli keskmine töötajate arv 516 ehk 62 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 582 inimest, mis oli 112 võrra rohkem kui aasta tagasi. Aasta alguse seisuga on töötajate arv kasvanud 102 töötaja võrra. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 3308 (2016 II kv: 2 781) tuhat eurot, mida oli 19,0% enam kui võrreldaval perioodil ning poolaastaga 5925 (2016 II pa: 5 155) tuhat eurot ehk 14,9% enam kui võrreldaval perioodil. Töötasude kasv on tingitud uute töötajate palkamisest seoses tootmismahtude olulise kasvuga. Poolaasta keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 1 914 (2016 I pa: 1 894) eurot, kasvades 1,1%. II kvartali konsolideeritud brutokasum oli 3 805 (2016 II kv: 3 153) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 15,2% (2016 II kv: 18,3%). Esimese poolaasta konsolideeritud brutokasum oli 6 476 (2016 I pa: 5 222) tuhat eurot. Esimese poolaasta brutokasumi marginaaliks kujunes 15,2% (2016 I pa: 18,0%). Aruandekvartali konsolideeritud ärikasum oli 1 455 (2016 II kv: 1 281) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 1 844 (2016 II kv: 1 706) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 5,8% (2016 II kv: 7,4%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 7,3% (2016 II kv 9,9%). Kontserni esimese poolaasta ärikasum oli 2 123 (2016 I pa: 1 671) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit2 894 (2016 I pa: 2 486) tuhat eurot. Poolaasta ärirentaabluseks kujunes 5,0% (2016 I pa: 5,8%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 6,8% (2016 I pa 8,6%). Rentaabluse languse üheks põhjuseks on renditulude vähenemine seoses PKC Group Oyj lahkumisega Kontserni rendipindadelt 2017. aasta alguses. Samuti mõjutasid rentaablust ühekordsed kulud seoses AS Harju Elekter Elektrotehnika kolimisega uutele tootmispindadele. Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 1 023 (2016 II kv: 1 668) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 982 (2016 II kv: 1 664) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli II kvartalis 0,06 eurot (2016 II kv: 0,09 eurot). Puhaskasumi vähenemine aruandekvartalite võrdluses on seotud finantstulude vähenemisega. 2016 II kvartalis laekus PKC Group Oyj dividende 766 tuhat eurot. Kokkuvõttes oli esimese poolaasta konsolideeritud puhaskasum 26 389 (2016 I pa: 1 979) tuhat eurot. Emaettevõtte omanikele kuuluv osa oli 26 356 (2016 I pa: 1 988) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli 1,49 (2016 I pa: 0,11) eurot. Suure puhaskasumi põhjuseks oli Motherson Sumi Systems Limited poolt PKC Group Oyj aktsiate ülevõtmine, hinnaga 23,55 eurot aktsia kohta. AS Harju Elekter omanduses oli1 094 641 PKC Group Oyj aktsiat. Aktsiate müügist saadi finantstulu 24 839 tuhat eurot. Kontsern investeeris 6 kuuga põhivarasse kokku 4,5 (2016 I pa: 0,5) miljonit eurot. Investeeringute kasv on seotud Allika Tööstuspargis käimasolevate arendustega. Ettevõtte aktsia hind tõusis Nasdaq Tallinna börsil esimese poolaasta jooksul 46,6% 2,83 eurolt 4,15 euroni. Andres Allikmäe Juhatuse esimees Tel 674 7400 Lisainformatsioon: Tiit Atso, Kontserni finantsjuht, tel 674 7400 ning ASi Harju Elekter 2.kvartali vahearuanne     KONSOLIDEERITUD BILANSS 30.06.2017         Auditeerimata                   Kontsern         EUR'000         VARAD 30.06.17 31.12.16     Raha, pangakontod 17 598 3 278     Äritegevuse ja muud nõuded 16 113 8 480     Ettemaksed 1 372 771     Ettevõtte tulumaks 73 24     Varud 14 771 9 712     KÄIBEVARA KOKKU 49 927 22 265     Edasilükkunud tulumaksu vara 37 37     Pikaajalised finantsinvesteeringud 4 684 21 990     Kinnisvarainvesteeringud 15 934 13 273     Materiaalne põhivara 11 301 10 972     Immateriaalne põhivara 6 119 5 431     PÕHIVARA KOKKU 38 075 51 703     VARAD KOKKU 88 002 73 968     KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL         Võlakohustused 178 804     Ostjate ettemaksed 1 402 0     Võlad tarnijatele ja muud võlad 13 379 9 140     Võlg aktsionäridele 0 1 242     Maksuvõlad 2 567 1 075     Ettevõtte tulumaks 193 133     Lühiajalised eraldised 81 15     LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 17 800 12 409     PIKAAJALISED KOHUSTUSED 3 014 1 167     KOHUSTUSED KOKKU 20 814 13 576     Aktsiakapital 11 176 12 418     Ülekurss 804 804     Reservkapital 2 847 19 214     Jaotamata kasum 52 272 29 113     Emaettevõtte osalus omakapitalis 67 099 60 307     Mitte-kontrolliv osalus 89 85     OMAKAPITAL KOKKU 67 188 60 392     KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 88 002 73 968                         KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-30.06.         Auditeerimata                   EUR’000         Kontsern KV2 2017 KV2 2016 6k 2017 6k 2016           Müügitulud 25 102 17 208 42 622 28 965 Müüdud toodete kulud -21 297 -14 055 -36 146 -23 743 Brutokasum 3 805 3 153 6 476 5 222 Turustuskulud -1 028 -789 -1 824 -1 512 Üldhalduskulud -1 322 -1 104 -2 504 -2 051 Muud äritulud 28 42 30 52 Muud ärikulud -28 -21 -55 -40 Ärikasum 1 455 1 281 2 123 1 671 Finantstulud 0 766 24 846 767 Finantskulud -7 -5 -16 -11 Kasum enne maksustamist 1 448 2 042 26 953 2 427 Tulumaks -425 -374 -564 -448 Perioodi puhaskasum, sh 1 023 1 668 26 389 1 979 emaettevõtte omanike osa 982 1 664 26 356 1 988 mitte-kontrolliv osa 41 4 33 -9 Tava puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,06 0,09 1,49 0,11 Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,06 0,09 1,49 0,11 Tiit Atso Kontserni finantsjuht 674 7400
Autor: Brigita Sepp eforea spa juhataja Hilton Tallinn Park hotellis Kõik pagevad aga välismaale. Mõned tulevad koju tagasi ka. Aga töö? Ja mis seal kogetust ja õpitust saab? Head nõu annab Austraalia resort’ides ja kodumaal edukat karjääri teinud  Brigita Sepp . Kujuta end situatsiooni, kus oled 23-aastane ja saavutanud juba selle, mille nimel on kõvasti tööd tehtud. Edasi on võimalik vaid karjääriredelil ülespoole ronida. Magistrikraad, unistuste töökoht vastutusrikkal positsioonil, enda ostetud kodu, uhke auto, hobiks purjetamine…. Kõik tundus liiga paigas olevat, mugavustsooni kinni jäämise hirm tekitas mõnusat ärevust, mis pani mõtlema, et maailm on ju tegelikult veel avastamata. Otsustasin kõik turvalise maha jätta ja Austraaliasse põrutada. Ja ma ei ole seda hetkekski kahetsenud. Vastupidi, see on mulle andnud palju vastuseid nii töös kui ka isiklikus elus. Riskides tunned, et elad! Ütle võimalustele jah Edukat ja rahvusvahelist karjääri ei pea tegema ainult välismaal, selleks on head võimalused ka Eestis. Siiski on hea ära käia ja kogemusi omandada. See võib olla mõni kuu, aasta või isegi kauem, kuid tähtis on korraks tavapärasest elurutiinist kõrvale astuda ja vaadata elu laiemalt. Mugavustsoon on hea viis öelda võimalustele ei, kuid sellega ühtegi ust ei ava – pigem sulgeb. Ole valmis nullist alustama Austraaliasse sõitmine ei tulnud uisapäisa, vaid pärast poolt aastat põhjalikku eeltööd. Tahtsin minna kohale nii, et mul on seal töökoht ees ootamas. Ja nii ka läks. Sain terapeudina tööle Hyatti hotelliketti, kuid mitte kohe kõrgele positsioonile. Kahe spaa avamine Eestis, Elemise tootesarja rahvusvaheliste koolituste tunnistused ja muud kogemused ei omanud seal tähtsust. Mind võeti kui valget lehte ja ma pidin end igal hetkel tõestama. Aga kõik tasus end ära 110% ja rohkemgi veel. Välismaal kogemusi omandades tuleks võtta sellest kõik: koguda infot, küsida hästi palju, suhelda oma juhiga, proovida aru saada, kuidas ettevõte toimib. Ma ei läinud välismaale ennast leidma, nagu paljud teevad, ent õppisin seal ennast siiski palju rohkem tundma. Alguses pidin seal lootma ainult iseendale, usaldama iseenda otsuseid ja loobuma tüüpilisest eestlaslikust kinnisest olekust. Tunnetan nüüd hulga rohkem, et suhtlus peab olema alati kahepoolne, nii töös kui ka isiklikes suhetes. Sa ei tunne oma klienti Me töötame selle nimel, et pakkuda klientidele kõrgetasemelist teenust. Kuid kas me teame tegelikult, mida meilt oodatakse? Üks olulisemaid õppetunde oli see, et rahvusvahelises äris õpib oma klienti tundma paljudest rahvustest inimesi teenindades. Selleks et klienti mõista, peab nägema, mida mujal maailmas nende nimel tehakse. Näiteks Haymani saarel ühes resort’is töötades sain aru, kuidas tegelikult tuleb külastajate nimel pingutada ning kuidas kliendid seda hindavad. Tänu sellele kogemusele tean ma Eestis, mida meie spaa-teeninduselt oodatakse. Unistuste nimel tuleb töötada Teine oluline asi, mida olen õppinud, on see, et oma karjääriunistuste nimel pingutamine tasub end küllaga ära. Kui avalikustati, et Eestisse tuleb Hiltoni hotellikett, teadsin kohe, et see on minu tulevane töökoht. Seega ei tasu kindlasti unistada väikselt, ehkki protsess võib pikalt aega võtta. Uudise välja tulekust kuni tööga alustamiseni kulus kolm aastat. Kogu selle aja jooksul viisid mind edasi ambitsioonikus, kindel visioon ja kogemustepagas, mille olin aastatega välismaal omandanud. Mind võeti Eestis hästi vastu ja mulle meeldis see, kui palju mind usaldati. Tööratta lõksus Kuid kogu selles karjääriredelil üles rühkimise virvarris ei tohi ennast ära kaotada. Enesetõestamine, rööprähklemine ja õhtusse venivad tööpäevad on paljude tööinimeste elu osa. See aga võib viia – mõnel kiiremini või aeglasemalt – läbipõlemiseni. Keegi ei ole superinimene. Kogunenud puhkusepäevade hulk ei ole väärtus, vaid pigem ohumärk. See juhtus ka mõned aastad tagasi minuga, enne eforeasse tööle asumist. Hotellinduses on kerge läbi põleda. Töö käib ööpäevaringselt, tihti ei saa midagi homsesse päeva lükata. Selles kõiges on kerge ennast ära unustada. Alustasin pärast Eestisse tagasitulekut ja mõningast kohanemisperioodi elu kohe täistuuridel. Võtsin iga projekti täie pühendumusega. Tööelu kõrvalt kasvatasin last ja proovisin samal ajal purjetamisega olümpiale pääseda. Ühel hetkel tundsin, et enam ei jaksa, ning astusin sellelt rattalt maha. Taastumine võttis pool aastat. Oluline on sellist madalseisu vältida. Siin on oma roll ka ettevõtetel endil, et nende töötajatega nii ei juhtuks. Tuleks hoolitseda selle eest, et läbipõlemist ei tekiks: koolitused ja ka võimalus aeg maha võtta, et mõelda, mille nimel seda kõike tehakse. Mõista, et kõigil on pered, sõbrad ja hobid ka väljaspool tööd. Oluline on vaadata, milliseid rolle tegelikult elus kannad. Kui esimesena meenub vaid töökaaslase, koostööpartneri või töötaja roll, siis tasub mõelda, kuhu on jäänud sõbra, elukaaslase, sugulase või pereliikme oma. *** Kuidas edukaks saada? Unista suurelt ja ära jää lootma, et keegi sulle kuldlusika kandikul lauda toob. Tõuse püsti ja too see ise! Ainult töökuse ja õige suhtumisega saab tagada ihaldatud tuleviku! Õpi olema liider igas situatsioonis, mitte juht! Kasuta rohkem sõna meie kui mina! Jää iseendaks ja naerata rohkem.   Allikas: www.directormeedia.ee
Kas teadsite, et töö- ja värbamisleht Kandideeri.ee teenuste hinnad tööandjaile igal nädalal muutuvad? Teenuste hinnad tööandjaile sõltuvad nüüd otseselt eelnenud nädala unikaalsete külastuste (arvesse lähevad vaid Eestist lehele tulnud unikaalsed külastused) arvust ja selle suhtest cv online sama nädala Eestist lehele liikunud unikaalsete külastajate arvu. Unikaalsed külastused - need on külastused erinevatelt IP aadressidelt (enamjaolt seega erinevad persoonid ehk erinevad inimesed/tööotsijad/tööpakkujad). Nüüd võivad kõik teenuse kasutajad olla kindlad, et  ei maksa teenuse eest ebaõiglast hinda (üle turuhinna). Hinnad on nüüd põhjendatud, ausad ja läbinähtavad. Saad täpselt niipalju vastu, kuipalju eest maksad. Kuna iga päev liitub lehega uusi tööotsijaid ja tööandjaid, siis pikemas perspektiivis on teenus kallinev, kuid samas muutub ka tõhusamaks.  Kelle jaoks tundub hind mingil nädalal ülejõu käiv olevat, sellel soovitame oodata esmaspäevani, kuna hinnad muutuvda siis ja mõnel nädalal ka madalamaks. Kui soovite oma ettevõtte personaliotsingukulusid aga minimeerida, soovitame osta aastaringse teenuse - ostuhetkel fikseerub Teile hind ka igaks järgnevaks aastaks ehk kui Te teenust kasutate ja ei katkesta ning tasute igal aastal õigeaegselt arveid, jääbki hind Teile samaks, mis oli ostuhetkel ega sõltu ei tarbijahinnaindeksist, inflatsioonist ega meie teenuste hinnatõusust. Siit saad jälgida Kandideeeri.ee unikaalsete külastuste statistikat nädalate kaupa ja võrrelda seda Teiste veebilehtede omaga. Kandideeri.ee teenused tööandjaile ja nende hinnad leiate SIIT . Milleks selline hinnakujundus hea on? 1. Kui hind on odavam ja teenus toimib ehk võid saada vabad ametikohad ettevõttes täidetud, siis pole vajadust kallima kanali järele ning saate järelejäävat raha kasutada mõneks muuks otstarbeks. Tavaliselt on olnud Kandideeri ee teenuste hindade kõikumine 2017 aastal vahemikus 11 korda odavam cv online teenustest kuni 26 korda odavam cv online teenustest. 2. Tööandjal on hea teada, kui palju on võimalik säästa, kui teenuse kasutamine osutub tõhusaks ja töötaja leitakse. Mida rohkem on lehel unikaalseid külastusi, seda tõhusam peaks olema teenus. Loogika. Mida kõrgem on teenuse hind, seda rohkem saab Kandideeri.ee teha reklaami mis omakorda tõstab tuntust ja külastatavust, mis omakorda muudab teenust tõhusamaks. 3. Kui lehel on vaiksem ehk külastus langeb, langevad ka hinnad teenustele ja kõik on tasakaalus, te ei pea makma millegi eest, mida Te ei saa. Tasute täpselt unikaalsete külastajate ja selle suhte järgi cv online unikaalsete külastajate arvu. Mida rohkem on külastajaid cv onlinel, seda odavam on Kandideeri ee teenus. Nüüd siis teate, et alati on mõistlik värbamise alguses alustada kuulutamisega tööportaalis www.kandideeri.ee,  sest kui õnnestub kohad täita, jääb ettevõttel palju raha muuks otstarbeks alles. Fakt on ka, et juba juulis 2016 oli Kandideeri ee -l üle 100 000 liitunud jälgija sotsiaalmeedias, mis oli tol hetkel 4-5 korda suurem arv, kui cv onlinel või cv keskusel. Varsti loeme uuesti üle ja avaldame info. Head ja säästvat personaliotsingut soovides, registeeri oma ettevõte SIIT ja asu kasutama. Töö- ja personaliotsinguleht Kandideeri.ee
Küsitlust viib läbi töö- ja personaliotsinguportaal Kandideeri.ee. Muud vastused:   Siin töötamine tundub nagu kohapeal trampimine soovin rohkem kindlustunnet ja tunda, et mind hinnatakse selles ettevõttes tüdinenud ajupesust stiilis, kuidas me ei saa teie tingimusi parandada ega palka tõsta Ei kanna seda kohta välja Töö ei vasta enam omandatud haridusele. Puuduvad arenemis võimalused. tulemuspalk ja kindlustunne puudub palk on vaike ja kaib taielik terror Tööaeg on kehv raske töö v'äikese palga eest tahaks koju tagasi Ei soovi sellist tööd enam teha ülemuste vastu pole mul midagi isiklikku, ent nende ihnus ja ahnus ajavad kopsu üle maksa ja tahaks juba seepärast eemalduda. Välismaalt naasnuna sooviks tööd Ülekoormus otsin lapsele suveks tööd See töö oli alustuseks hea, nüüd vajan midagi ristiinimese töögraafikuga ja kindlasti parem palk vaid kasuks uusi väljakutseid Füüsiliselt väga koormav midagi lihtsamat tööd. Firma likvideerimine intriigid, salatsemine füüsiliselt liiga raske töö naisterahvale kergemat tööd tervise suhtes. Kirjuta palun veidi vabas vormis sellst, miks tänane töökoht ei rahulda Sind enam.  1) Ma ei näe siin võimalust areneda, siin justkui tambiksid paigal. Väga vähe motiveeriv töökeskkond, palk ja boonussüsteem. Nõrgad ülemused 2) ülekoormus liialt suur 3) Puudub kindlustunne ja ülemused ei hinda mind ning minu kogemusi 4) palk on liiga väike 5) sest ma ei saa sellega pisavalt hästi hakkama ja väljaõppe on halb 6) sissetulek on naeruväärne 7) Ülemus ei austa oma alluvaid, ei oska suhelda inimestega. 8) Töö iseenesest meeldib, kuid pidevalt tõusvate hindade juures minu niigi alla Eesti keskmise palk väheneb reaalselt veelgi. Mõnikord tuleb arusaamatusi ülemusega, kellel puudub selge visioon firma arengu kohta, kuid nõudmisi on palju. Endalgi sellel töökohal arengu(karjääri)perspektiivid puuduvad. 9) Töö on graafiku alusel sh ka nädalavahetustel ja see enam ei sobi 10) ei soovi olla kodust eemal pikemalt, samas füüsiline ja tevislik seisund ei ole enam see 11) Olen tüdinenud põhjustest, miks ma peaksin vähesema raha eest rohkem tööd tegema ja kuidas ei ole võimalik palka tõsta ja kuidas tööpäevad peaksid samas pikemaks minema. Mulle ei meeldi lõunaks šašlõkki telliva ülemuse järel piirduda maitsetu supilurriga või võileivaga. Ma ei taha enam olla loll, kes elab ainult kiitusest. 12) Tööandja peaks rohkem uurima ja probleeme lahendama. kahjuks võetakse probleemidest rääkimise puhul seda rohkem kaebamisena. Nüüd olen nädal eemal ja avastati, et näed see ongi probleemne, kelle kohta juba ammu ettekande kirjutasin. Pikad juhtmed! Firma oli Securitas. Turvafirma, aga ebaausus lokkab. 13) Töökorraldus, vahetu ülemuse suhtumine, töötingimused. 14) Soovin töötada teisel ametikohal 15) just eelmises küsimuses vastasin 16) Ülemus ei valda oma töövaldkonda ja sellest on tekkinud pinged töötajate vahel.Teemaks ebaõige tööjaotus,tasustamine jne. 17) Ei pea enam sellele stressile vastu. 18) Ebaratsionaalne töökorraldus, sisepinged, sagedased muudatused ettevõtte struktuuris. 19) Soovin uut väljakutset. 20) Palk võiks hindadele ikka järgi kasvada 21) kuna ülemused ei ole tööga kunagi rahul alati on komentaar,ja ei koolita välja. 22) Ahne ja omakasupüüdlik omanik, töötajasse ei suhtuta inimlikult ega arvestavalt, närviline ja ebameeldiv õhkond pidevalt. 23) Lõpetasin kooli ja oman kutsetunnistust ja otsin uusi kogemusi ja väljakutseid 24) ~ 25) palk on väike, töö on kontoris,koguaeg ühel kohal istumine 26) Lõpetatud on ülikool ja omandatud kõrgharidus. Sooviks erialast või sellele lähedast töökohta koos arenemisvõimalustega 27) palk on väike,maksad maksud ära ja raha jälle otsas 28) Palk on väga väike ja palgatõusu pole näha, ainult lubadused. 29) Töö ülesehitus on keeruline ja ei paku kindlustunnet. Hirm,et tulemused langevad ja võin seetõttu jääda tööta. 30) alamakstud 31) Liiga kaua ühel kohal, 10.a 32) Firmas valitseb kaos, rõhk on asetatud liialt formaalsustele ja struktuurile, sisuline töö aga jäänud tähelepanuta. 33) Töötan toitlustuses.Olen teinud ettepaneku muudatusteks aga seda ei ole kuulda võetud.Olen tundnud teatud olukordades halvasti,mis ei ole tingitud minust.Ei ole arvestatud puhkepausidega,ei ole tooli kus istuda,prügikast on see kuhu saab ennast toetada ja söömine toimub samuti prügikastipeale istudes.Lubati koolitusi,mida tegelikult ei ole.jne,jne 34) kuna näen et ei mingit perspektiivi,ja ka palk ei ole vastav 35) Töökorraldus on ebapiisav.Palk ei vasta antud tööle. 36) Ylemus arvab , et ahvardamisega ja karjumisega saavutab hasti palju, kuigi see ei vasta toele. Kogu aeg kaib terror, siis isegi ytleks diskrimineerimine, mehed saavad suurema palka vorreldes naistega.Kollegid on kah..natukene ussid.Sellises olukorras tootada on vaga raske., kuigi too vastu ei ole midagi , on vagagi hyvitav. 37) Töö on muutunud rutiiniks 38) kõik on hea,aga liiga pikad tööpäevad ja väga väike palk 39) palk on väike 40) Palk on väike, tööpäevad liiga pikad ning töökorraldus ja suhtumine töötajatesse jätab soovida . 41) Palk on väike millega kahjuks ära ei ela.Tean,et olen väärt paremat. 42) Vähetasustatud 43) Olen 20 aastat töötanud ühele tööandjale ja tippspetsialist. Teised lihtsalt maksaks mulle nende oskuste eest rohkem, kui mu cv näeks. 44) Palka pole tõstetud aastast 2008, ja sellega ei ela enam ära. Hinnad on meeletult tõusnud ju. 45) Kuna kodus on väike laps ja töö mul vahetustega (ka öösiti), siis ei sobi see enam mulle. 46) -mul on igav ja ma tunnen, et selles kohas pole mul enam kusagile areneda. 47) Ülemusel ei ole absoluutselt töötajate vastu austust.Firma on võlgades! 48) rutiin ja midagi uut ei ole enam avastada, kui tööl oldud üle 10 aasta. 49) pankrotipesa tekitab stressi 50) Ainuke põhjus ongi vähene sissetulek. Isegi 100 eur-ine palgatõus oleks juba abiks...kuid kahjuks seda ei juhtu niipea..tegemist ikkagi ju meditsiini valdkonnaga 51) väike palk 52) tänane tööturg on pedagoogika vallas väga tänamatu just nn klientide osas ja võib öelda, et palgamäär ei vasta turuolukorrale. 53) Palk on väike, ei kata esmatarbe vajadusi 54) Kuna töökohustusi on 3 aastaga mitme kordselt juurde tulnud,seal hulgas ka vastutust aga palk on ikka sama mis 3 a.tagasi. 55) Psühhopaadist ülemus 56) Puudub võimalus edasiarenemiseks, karjääriks, madal motivatsioon, pole nähe, et palga osas midagi paremaks muutuks. 57) väike palk ja tööd palju 58) koju tahaks 59) Varsti juba 11 aastat sama amet, väsind sellest, vaheldust tahaks. 60) Puudub motivitatsioon ! 61) Puudub uudsus, rutiinne, vähe liikuv 62) palk on väike nagu igal pool! :D 63) Ülekohus ja ebavõrdsus 64) Ei ole enam piisavalt huvitav. väljakutseid vähe, ei saa ennast proovile panna. 65) Väike palk,suur koormus 66) Põhiline on palga mitte vastavus tööülesannetega. 67) Ma olen seal istumisest mandunud! Koolitusi ja ettevõttesiseseid üritusi kah ei tehta, mingit motivatsiooni ei ole 68) Motivatsioon , sissetulek , tööalased suhted . 69) Ootused- lootused olid lubadustega võrreldes liiga kõrged. 70) Ei soovi Soome minna tööle. Loodan leida erialast, või siis kaubikujuhiks EEstis. Iirimaal ehitusel tööd tehtud üle 9 aasta. Enne lahkumist oli oma väike remondigrupp Eestis. 71) Juhtimisstiil ei meeldi 72) Ammendanud töökoht end, pea 14 aastat ühes kohas. 73) Palk väike 74) Ülekoormus 75) Töökorraldus on vale,osad inimesed teevad rohlem, nõutakse rohkem tööd,teistel töökoormus väiksem ,aga palganumbrid samad. 76) Nagu eelnevalt mainitud, ei meeldi mulle töökorraldus. Arvan, et olen enamaks võimeline. 77) Kui palk on olematu, siis tuleb edasi otsida. Ei makstud seda palka mis lubati. 78) olen enda tööga rahul 79) Palga number on väga väike.Töökohustusi on väga palju. 80) Pereelu, ei soosi pikki tööpäevi ja graafikuga tööd (nädalavahwtustel) 81) Öeldakse, et kala mädaneb peast. 82) Tööülesandeid tuleb juurde, palk ei muutu, môned kolleegid on ebameeldivad... 83) pole midagi uut 84) Usalduse puudumine, palk on väike. 85) Soovida jätab ülemuste suhtumine alluvatesse. Ja kui midagi proovid oma mõtetest öelda, siis oled paha inimeme sest kulgesid arvamust avaldada 86) Palgatase läheb allapoole, tööd aga leiutatakse juurde. Ja töövahendid muutuvad kehvemaks, kuid ülemusi ei huvita. 87) Ettevõttes on kõigi kohutused paigas. Mina õpin(koolis) juurde ja sooviks ka tööl areneda, seda võimalust paraku pole. 88) Olen juba kolm aastat töötanud oma praeguses töökohas, ent iga päevaga muutub see raskemaks. Füüsilist tööd on väga palju ning see on hakanud mõjuma juba tervisele. 90 % tööst on füüsiline raskus 89) Pmst ülemusel on põhimõte et on tema arvamus ja on vale arvamus. Kui pakkuda välja kuidas midagi paremini või efektiivsemalt teha siis solvutakse ja vaadatakse sind nagu rahvavaenlast 90) Surutakse liialt raamidesse. Arvamust küsitakse aga ei taheta kuulda võtta, isegi mitte arutada. Uued suunad on hirmutavad juhtivatele isikutele. 91) Graafik ei vasta kokkulepitule, muudetakse ona suvade järgi ja inimestega suurt ei arvestata. 92) teiste eest (neegrid ja sommid) tuleb eestlastel töö ära teha ja reeglid kehtivad vaid eestlastele ja sõimata saavad vaid eestlastele. 93) Töökohustusi ja vastutust on mul oluliselt rohkem, kui teistel samal positsioonil olevatel mees kolleegidel aga palk on kolmandiku võrra väiksem. Seda on ka otse välja öeldud, et minu ametikohale võetigi sellepärast naine tööle, et vähem maksta. 94) Soome firma orjastab eestlasi 95) Kohustusi palju selle palga juures.Selle ameti juures palk väike ja vastutus suur. 96) Palga arvestamise süsteem on ebaõiglane. Teenitud kassast lahutatakse maha 628€ selleks et maksta ametlikku põhipalka. Leian et ei ole õiglane et pean maksma ise enda kassast endale põhipalga ja sotsiaalmaksu kui see on tööandja kohustus 97) Töömeetodiks on tulekahjude kustutamine. Éi suudeta teha plaane nii, et need oleksid teostatavad. Peamine probleem on selles, et pärast plaani koostamist hakkab ülemus jooksvalt pidevalt toppima uusi asju juurde. Tundub nagu ta tahaks kõike teha, aga minu silmis peab endale mingid piirid panema, et millega saab meie asutus tegeleda ja millega ei saa. Tegemist on avaliku sektori asutusega, täpsemalt noortekeskusega. 98) Liiga raske. 99) Kuna töökoormus on nii suur,et tervis ei pea enam vastu. öö töö-. 100) Igav, väike palk. 101) Vähene palk, suur koormus 102) Käin tööl 5 päeva nädalas, brutto palk on 800 eur. Raha saab otsa 2e nädala pärast. 103) Töö saab otsa, sest firma otsustati likvideerida 104) Intriigid, selja taga susserdamine, tööd antakse vähe, isegi siis kui olen pingutanud 105) Puudub edasiarenguvõimalus 106) töö on füüsiliselt väga raske naisterahvale, lisaks töökohal on väga madal temperatuur. 107) Tagaside puudumine, nähakse ainult vigu ja kunagi ei tunnustata hea töö eest. 108) Palk ei rahulda mind,kuna teen 11 h päevas tööd 109) Tööl on ülekoormus,liiga suur tööpäevad pikad öö.töö . Ja hakkab tervisele. 110) Pole motivatsiooni 111) Töö kohustuste suurenemine ja tööliste arvu vähenemine . 112) Töökoht pisut ammendunud, otsin E-R tööd, et jõuaks lastega koolitükk teha :) 113) Olen teinud puidualast tööd 12aastat,ühekohapeal seismine ja ruttiine töö hakkab tervisele.Ja muidugi palka lubati tõsta mida tehti ainult 20senti naeruväärne.Tuleme ülemusele vastu ka kui laup.on vaja tulla.Muidugi see makstakse topelt.Lihtsalt ei taha puidutööd enam teha.   Otsid tööd või pakud? Registreeri kasutajaprofiil ja avalda oma soovid! Klõpsa siin. Kui soovid ka ise uuringus osaleda, saad seda teha SIIT .
Tööpakkumised on meil alati värsked. Tööpakkumised Tallinnas ja Harjumaal. Tööpakkumised Tartus ja Tartumaal. Tööpakkumised Pärnus ja Pärnumaal. Tööpakkumised Rakveres ja Lääne-Virumaal. Tööpakkumised Eestis. Tööpakkumised Soomes. Tööpakkumised personaliotsinguportaalis Kandideeri.ee on alati värsked ja lisatud tööpakkujate endi poolt. Tööpakkujad loovad ja haldavad oma kasutajaprofiile ise. Samuti ka tööotsijad. Tööpakkumise saab avaldada just siis, kui selleks vajadus on tekkinud. Lisamisele kulub vaid mõni minut. Kui tööpakkumine on avaldatud, jääb üle vaid sobivaid kandideerijaid oodata. Kõige lühem aeg personali leidmiseks on siiani 5 minutit peale tööpakkumise avaldamist. Nii kiirelkt on elitud töötaja siiski vaid ühel korral. Hea tagasiside tööpakkujalt on veel ka see, et Kandideeri ee kaudu leiti kitsa valdkonna spetsilist, keda 2 kuu jooksul ei õnnestunud leida cv keskuse kaudu kuulutades. Tööpakkumisi leiab lehelt täiesti erinevatele ametikohtadele. Tööpakkumisi leiab meilt erinevatele ametikohtadele. Seepärfast on kõikide ametite esindajad oodatud lisama andmebaasi oma töösoove. Kandideeri ee l oli juulis 2016 üle 100 000 jälgija sotsiaalmeedias. Näiteks, see on 4-5 korda rohkem, kui cv onlinelkk v cv keskusel. Tööpakkumise avaldamine on Kandideeri ee -s odavam, kui mõnes suures vanas tööportaalis. Tööpakkumise avaldamise hinnad algavad meil 2€ -st. Siiski, populaarseimad tooted on 1 kuulutus 1 kuuks koos sotsiaalmeediapostitusega (hind käesoleval nädalal 18.04.2017 vaid 13,68€), kõik töökuulutused 1 kuuks hind käesoleval nädalal vaid 19,17€ ja aastaringne personaliotsinguabi teenus 60€ aastas, kui tasute õigeaegselt arveid. Kui tööpakkumine lehel toimib ja Te saate kohad meie kaudu täidetud, siis on sääst sel nädalal 18,21 kordne ja kallimat kanalit otsinguks enam kasutada pole tarvis. Tööpakkumised vs töösoovid. Tööpakkumised on leitavad tööotsijaile ja töösoovid tööpakkujaile. Töösoovidele pääsevad ligi kõik tööpakkujad, kes on avaldanud tööpakkumise või ostnud tööpakkumise avaldamiseks sobiva toote Kandideeri.ee -s. Töösoovide andmebaas on meil alati värske, kuna iga lisatud ja avaldatud töösoov on vaikimisi aktiveeritud ehk tööpakkujaile leitav 3 kuu vältel peale avaldamist ning deaktiveerub seejärel automaatselt. Töösoovi saab igal ajal ühe klõpsuga aktiveerida, seda siis jälle uuesti kuni 3 kuuks. Vaata kõiki tööpakkumisi SIIT .    
Kiirustamine tundub ahvatlev, sest just kiirustamine annab tunde, et midagi tehakse, jõutakse kiiremini kohale. Otsustada on vaja, tulemusi on vaja, vastuseid tahetakse kohe.  Aga kiiruse kasvades väheneb ka tähelepanu võime, eesmärgini jõudmine saab tähtsamaks kui protsess. Valvsus kaob. Small talk kaob. Kiirustavad juhid teevad kolme asja, aga mitte seda ühte, mida peaks – aitama oma inimestel olla ja saada parimaks. Lükkavad edasi olulise, kõige pakilise arvelt  (Inimsuhted muutuvad teisejärguliseks). Väsivad ja peidavad seda “juhtidele on kõik lubatud” mõtteviisi taha. Tõstavad koosolekute arvu, kuna kontroll on peamine töövahend edu saavutamisel  (tulemusi oodatakse kiiremini). Kui sa tunned ennast ära, siis peaksid vähendama kiirust või valmistuma kokkupõrkeks. Autor: Elari Tamm
Veiko istub meeter-poolteist minu vastas üle laua, silmis valulik pilk. Ta on suure firma tippjuht, tema kuupalk on päris mitmekordne Eesti keskmine ja pea igal aastal kukub tema kontole kopsakas aastaboonus veel lisaks. Ta elab ruumikas majas Viimsis, rendib majaosa Hispaania päikeserannikul (kuhu ta jõuab liiga harva) ja talle ei meeldi lennata turistiklassis. Ent hetkel, just praegu, on ta silmis valulik pilk.   “Ma olen olnud pimestatud oma ambitsioonidest,” ütleb Veiko. “Ma olen sedavõrd innukalt rühkinud tipu poole, et olen kõrvale lükanud olulised inimesed minu elus. Olen kõrvale lükanud ka olulised väärtused ja tähtsad, päris põhjused, miks ma midagi peaksin tegema. Ma saavutanud ühelt poolt kõik, mida tahtsin. Ja teisalt… pole ma saavutanud mitte midagi.” Kas eelnev oli liiga “ameerika”, veidi ülepingutatud, isegi imalavõitu? Võib-olla. Sul on õigus, eespool kirjeldatud Veiko ja vestlus temaga on fiktsioon, ettekujutus. Ent see on ettekujutus, mis pole tõest siiski liiga kaugel. Sarnaseid mõtteid, sarnaseid jutte, sarnases olukorras inimesi – kui inimene on justkui saavutanud pea kõik, alates ühiskondlikust positsioonist kuni materiaalse heaoluni… ja endiselt tunneb ennast seest tühjana – oleme me ilmselt kõik vähemal või enamal määral kohanud. Veel enam, vahest ka ise kogenud. Metoodika tippsportlaste arendamiselt Jim Loehr on viimase 10-15 aasta üks tuntumaid sportlaste ja juhtide coache, kelle metoodikatega tõstavad oma sooritusvõimet nii tippsportlased (ja jutt on päris-päris maailma tippudest), tippjuhid kui ka 10-12 aastased noortennisistid. Lugesin tema raamatut “T he only way to win ” ja mulle kohutavalt meeldis. Küllap osaliselt seepärast, et olles ise juhtide coach ja samal ajal ka harrastussportlane näen igapäevaselt tugevaid seoseid töö ja spordi arengumetoodikate vahel (noh, eks coaching kui inimeste arendamise metoodika ongi algselt spordist pärit). Ent teisalt ja rohkem meeldis raamat mulle ikka vast seepärast, et selles oli iva. Ja kuidas teisiti saigi see olla, sest raamat rääkiski “ivast”, tähendusest, selle mõtestamisest, loomisest ja mõjust. Kes on täna Eestis edukas? “Miks sa seda teed?” See esmapilgul lihtne ja konkreetne küsimus võib mõnikord hulluks ajada. Teen seepärast, et teen, mida sa pärid!  Ja nii me teemegi. Paljusid asju. Et olla edukas. Mis iseneenesest on hea eesmärk. Ent kehvaks kipuvad asjad minema sellest, kuidas me defineerime edu. Täna on Eestis edukas inimene see, kes… Jätka lauset pikemalt juurdlemata ja risk on suur, et jõuad edu määratluseni läbi sotsiaalsete ootuste – edukas olla tähendab omada tasuvat töökohta, eramaja, kahte autot, kuldset retriiverit ning teha vähemalt kaks soojamaa reisi aastas. Nõus, veidi pingutan siin üle, aga kuhugi sinna suunda kipuvad ootused ehk minema. Nii siis pingutame, punnime, rabame tööd ja kui tervis vastu peab, siis saavutamegi selle ja… mingil hetkel vaatame Veiko kombel tühja pilguga enda ees laual lebavaid jõuetuid käsi. Tippu ei pea jõudma küünarnukkide abil Jim Loehr ütleb mitut toredat asja. Esiteks näiteks seda, et selleks, et olla edukas, võib ja peab bussis inimestele istet pakkuma – küünarnukkidega teiste klobimine ja valmisolek teisi kägistada ei ole ainuke viis tippu jõudmiseks. Ja kahtlemata ei pruugi see olla ka õnnelikuks tegev viis. Loehri vaade tähendusele on midagi muud ja see kaasab eelkõige paljut seda, kuidas ja keda sa oma tegemistega aitad. Selleks, et tippu jõuda, et olla edukas ka enda silmis, ei piisa ainult n.ö endaga seotud isikuomaduste – enesekindluse või järjepidevuse – arendamisest. Vaja on arendada ka teistsuguseid, teiste inimestega seotud võimekusi. Kuidas siis ikkagi tähendust luua ja ennast võimekamaks arendada? Näiteks nii. Missiooni ehk tähenduse loomine 1. Vasta mõnele küsimusele: Millise päranduse sa tahaksid jätta oma järeltulijatele?Millisena inimesed sind võiksid mäletada? Kuidas sa tahad, et inimesed sind kirjeldaksid? Kes sa tahaksid oma elus olla – siis kui sa oled just oma n.ö parimatel hetkedel? Kes ja mis on sinu jaoks kõige tähtsamad? Millised on sinu põhiväärtused, 2-3 asja, mis defineerivad sind ja millest sa pole valmis loobuma? Kuidas sa kirjeldaksid tõelist edu oma elus? Mis teeb su elu elamisväärseks?    2. Pane mõne lausega kirja oma missioon, tuginedes eelnevate küsimuste vastustele. “Ma tahan, et mind mäletataks inimesena, kes…” Ja nii edasi. Sellest missioonist saab sinu tähenduse nurgakivi. Enda vaimsesse tippvormi ja “edukaks” arendamine 1. Meie võimekused (ikka selleks, et olla see inimene, keda eespool missioonis kirjeldasid) jagunevad kaheks: Võimekused, mis on seotud konkreetselt tulemuslikkuse parandamisega. Enesekindlus, järjekindlus, optimism, loovus, keskendumine, enesekontroll jne. Kui neid arendame, siis tõenäoliselt oleme tulemuslikumad. Need on ka n.ö tavapärased võimekused, mida oleme harjunud kirjutama arenguplaanidesse. Ja nende arendamisega tuleb tegeleda. Loehri väitel on aga vähemalt sama olulised nn moraalsed võimekused, mis on seotud teiste inimestega. Sest need on need, mis loovad arengule sügavama sisu ja tähenduse. Näiteks hoolimine, ausus, eeskuju, inimlikkus, tänulikkus, kaastunne, lojaalsus, austus, kannatlikkus teiste suhtes jne. Ja neid saab ja peab arendama sama moodi, nagu tulemuslikkusega seotud võimekusi.   2. Pane kirja 8-10 peamist võimekust, mida on vaja sinu missiooni täitmiseks – et olla see inimene, keda missioonis kirjeldad. Ja tähelepanu – vähemalt 3-4 kirja pandud võimekustest peaksid olema moraalsed, teistega seotud võimekused. 3. Hinda enda hetkeseisu võimekustest lähtuvalt skaalal 1-5ni, kus 1 on “mul on see täitsa puudu” ja 5 tähendab “see olengi mina”. Tehtud? Nüüd hinda võimekusi uuesti ja kriteeriumiks on see, kui tähtis selle võimakuse arendamine sinu jaoks praegusel hetkel on. Ikka skaalal 1-5ni, kus 1 on “hetkel pole oluline” ja 5 tähendab “ma pean sellega kohe tegelema hakkama. Plaani tegemine Ja edasi? Edasi vali välja 1-2 võimekust, millega tegelema hakata – milles sul on vaja areneda ja millega tegelemine on ka hetkel tähtis. Tee konkreetne, 30päevane tegevustega sisustatud arenguplaan (millal, kellega, kui sagedasti jne teed). Ja siis hakka tegema. Kui tunned, et selle võimekusega juba asjad sujuvad, võta ette järgmine. Ja kui ikka hätta jääd, kirjuta mulle raimo@mindsweeper.ee  . Allikas. Coach Raimo Ülavere, www.mindsweeper.ee
Malevarühmad avalikustame meie koduleheküljel aprilli keskpaigas.   Malevarühmadesse registreerimine algab 2. mail, kell 15:00. Malevasuve avamine toimub 26. juunil 2017. EÕM Kokkutulek Toosikannu Puhkekeskuses toimub 15.-17. augustil 2017.   Kohtume õpilasmalevas!
Siivousalan yritysten on vaikeampi löytää työntekijöitä tekemään kotisiivouksia kuin esimerkiksi toimistosiivouksia. Kotisiivouksia tarjoavilla yrityksillä pyyhkii nyt hyvin. Alan yritysten liikevaihto on kasvanut ja töitä riittää enemmän kuin ehtii tehdä. Kotipalveluyritykset myös työllistävät aiempaa enemmän – tai työllistäisivät, jos tekijöitä olisi. Mikkeliläinen siivousalan yritys Mikkeli Siivotaan on etsinyt kahta siivoojaa jo useita kuukausia. – Puoli vuotta sitten kyllästyin, kun emme omin voimin löytäneet työvoimaa, ja päätin kokeilla rekrytointifirman apua. Siellä kokeiltiin kaikki mahdolliset netin hakupalvelut, mollit, monsterit, oikotiet ja kaikki, mutta hakemuksia tuli vain kaksi esimiestyöhön ja kaksi siivoojaksi, toimitusjohtaja Osku Nykänen kertoo. Työntekijäkokelaita Mikkeli Siivotaan on onnistunut saamaan, mutta työsuhteet eivät ole kestäneet kauan. Toisaalta heille on tarjoutunut töihin esimerkiksi ihmisiä, jotka olisivat valmiita aloittamaan työt vasta vuoden päästä. – Muutama kuukausi sitten julkaisin Youtubessa videon, jossa lupaan 500 euron vihjepalkkion sille, joka löytää meille työntekijän, jonka kanssa pystymme solmimaan työsuhteen. Videota on katsottu useita satoja kertoja, mutta työntekijää ei meille ole löytynyt, Nykänen kertoo. Muista alan yrityksistä kerrotaan samankaltaisia tarinoita. Tarjolla olisi työntekijä, mutta hänellä ei ole autoa. Tai hän ei puhu suomea, eikä englantia. Kodin siivoaminen on hidasta, hankalaa ja raskasta Kotisiivoojien löytäminen on vielä vaikeampaa kuin esimerkiksi toimistosiivojien. Voisi luulla, että kotien siivoaminen olisi helppoa hommaa – kukapa ei olisi kotia joskus siivonnut. Ammattina kotien siivoaminen on kuitenkin siivousalan haastavimpia töitä. Työergonomiaa ei ole kodeissa huomioitu yleensä mitenkään, onhan kyseessä koti eikä työpaikka. Pölyt pitäisi saada pois esimerkiksi matalien sohvien alta, raskaat matot pitäisi kantaa ulos ja kirjahyllyijä koristavien pikkuesineiden pölyttäminen vie aikaa. Ihmiset eivät myöskään huoli koteihinsa ketä tahansa. – On suuri asia, että ihmiset uskaltavat luottaa minulle avaimensa, ja luottavat minuun niin paljon, että antavat minun huiskia täällä omin nokkineni, kenenkään valvomatta, kodinhuoltaja Ester Suve sanoo. Suve pitää työstään. Työnsä jäljen näkee heti, ja asiakkaiden kanssa on kiva jutella. Yhteen työpäivään mahtuu korkeintaan kolme siivouskeikkaa. – Minusta siivoaminen on oikeasti hauskaa. Myös kotityö- ja puhdistuspalvelujen perustutkintoa Etelä-Savon ammattiopistossa opiskeleva Sophean Som haluaa alalle töihin. – Työtä on helppo löytää, voi joko siivota tai tehdä avustustehtäviä kodeissa, eikä tarvitse stressata, Som sanoo. Viime kesänä olin siivoustyössä ja sain palkkaa 1600-1700€ kuukaudessa. OPISKELIJA SOPHEAN SOM Alan kiinnostavuudesta kertoo se, että edes kaikki alalle varta vasten kouluttautuneet ole lopulta kiinnostuneita tekemään siivoustyötä. – Meille tulee opiskelijoita esimerkiksi työvoimahallinnon kautta, paljon on maahanmuuttajia ja noin 20 opiskelijaa vuodessa tulee koulutusohjelmaan omaehtoisesti. Kaikki ketkä meiltä valmistuvat, saavat töitä, jos itsellä on halua lähteä töihin, Etelä-Savon ammattiopiston kotityö- ja puhdistuspalvelujen perustutkinnon opettaja Anna-Kaisa Turpeinen kertoo. Alan kiinnostavuuteen vaikuttaa alan heikko arvostus, Turpeinen arvelee. Siivoustyö on näkymätöntä työtä, paitsi, jos sen jättää tekemättä. Arvostus heijastuu myös palkkaukseen. – Viime kesänä olin siivoustyössä ja sain palkkaa 1600-1700€ kuukaudessa, Som sanoo. Ensi kesäksi Somille on jo työpaikka palvelutalossa. Pieni palkka ei haittaa. – Minusta se on ihan hyvä. Kotimaassani Kambodzassa se olisi vain kaksi tai kolme sataa euroa.   Allikas: Yle.fi uutiset