Uudised

Blog Categories

All Blog Posts Ajakirjandus Ajalugu Edetabelid Eesti Ehitus ja Kinnisvara Ettevõtlus Euroopa Liit Haridus Heategevus Ilm ja kliima Intervjuu Juhtimine Juriidika Kalandus ja Jahindus Kandideeri Kaubandus Kindlustus Kool Krimi Kultuur Kunst Liiklus Liikumine Maailm Majandus Maksundus Mängud ja meelelehutus Meedia Migratsioon Mood Noored Olulised teadaanded Pääste Palk Pension Perekond Personal Persoonid Poliitika Politsei Põllumajandus Raha Restoranid Riik Skandaal Sõidukid Sport Statistika Suvi Tarbija Teater Tervis Tervishoid Tööelu Tööturg Transport ja Logistika Tudengid Tulevik Tunnustus Uuring Võistlus 
Hiina hoiatab tõsise olukorra eest Korea poolsaarel
22 Sep, 2017
PEKING, 22. september, AFP - BNS - Hiina hoiatas reedel, et olukord Korea poolsaarel on tõsine ning kutsus kõiki pooli end vaos hoidma, sest Põhja-Korea on vihjanud, et võib õhkida Vaikse ooekani kohal vesinikupommi. Sõnasõda Põhja-Korea noore liidri Kim Jong-uni ja 71-aastase USA presidendi Donald Trumpi vahel sai neljapäeval uue hoo ning Kim nimetas Trumpi "vaimsete häiretega USA seniilikuks". Põhja-Korea välisminister Ri Yong-ho ütles New Yorgis ÜRO Peaassambleel ajakirjanikele, et Pyongyang võib nüüd hakata kaaluma vesinikupommi õhkimist väljaspool oma territooriumi. "Olukord Korea poolsaarel on tõsine," ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Lu Kang Pekingis pressikonverentsil. "Kõik asjaosalised peaksid end vaos hoidma, selle asemel, et üksteist provotseerida." Tema sõnul on Hiina arvates Korea poolsaare probleemi võimalik lahendada vaid juhul, kui vastased üksteisele poolele teele vastu tulevad. "Siis on võimalik saavutada Korea poolsaarel rahu ja stabiilsus," ütles Lu. AFP - Baltic News Service
Novembrist hakkab Valgamaalase asemel ilmuma Lõuna-Eesti Postimees
22 Sep, 2017
TALLINN, 22. september, BNS – Eesti Meedia loob maakonnalehe Valgamaalane asemel novembrist Lõuna-Eesti Postimehe, mis hakkab kajastama Valgamaal, Põlvamaal ja Võrumaal toimuvat. "Uus leht hakkab ilmuma Postimehe vahel kolmes maakonnas – Põlvamaal, Võrumaal ja Valgamaal," ütles Eesti Meedia juhatuse liige Margus Mets BNS-ile. "Sarnane mudel on kasutusel Tartus ja Tartumaal. On Postimees ja selle vahel ilmub Tartu Postimees." Novembrist ilmuma hakkavat lehte on Metsa sõnu võimalik ka eraldi osta. "Tänased Valgamaalase lugejad saavad ka aastast 2018 selle lehe eraldi ja kõik neid huvitavad Valgamaa teemad on seal sees. Lisaks nad saavad boonusena ka naabermaakonna uudised," rääkis Mets. Uue lehe tiraaž hakkab olema 6000 eksemplari või veidi rohkem ja selle toimetus hakkab kajastama kolmes maakonnas toimuvat, rääkis Mets. "Kuna meil on üle kuu aja aega, siis me inimeste otsimisega tegeleme ja oleme üht-teist põnevat leidnud, aga jah, ajakirjanikega kaetakse kõik kolm maakonda. See ei ole pelgalt Valgamaalase nimevahetus, vaid ka sisu täieneb." "Uus leht hakkab ilmuma paberil Postimehe vahel kolm korda nädalas ja veebis seitse korda nädalas. See on meie eripära ja teist sellist väljaannet piirkonnas ei ole," ütles Mets. "Täna sellist Lõuna-Eestit katvat veebi ei ole." Valgamaalase toimetusest Metsa sõnul keegi muudatustega seoses lahkumas ei ole ja Valgamaalase tellijad saavad ka edaspidi oma lemmikajakirjanike lugusid lugeda. Ajalehe peatoimetajana jätkab Sirli Homuha, lisas ta. Metsa sõnul on reklaamimüük uuele lehele juba alanud ja huvi on olnud üllatavalt suur. "Ettevõtjate jaoks on Lõuna-Eesti üks tervik ja varem ei ole neil olnud võimalik reklaami ühest kohast saada, et regiooni sellises ulatuses katta." Valgamaalane on Eesti Meedia väljaanne ja selle tiraaž oli augustis 2600 eksemplari. Põlvamaal ja Võrumaal Eesti Meedial maakondlike väljaandeid senini ei ole. Võrumaal ilmub kolm korda nädalas Võrumaa Teataja, tiraažiga 3600 eksemplari ja Põlvamaal Põlva Koit. Eesti Meedia kontserni kuulub ka uudisteagentuur BNS.   Baltic News Service
Tallinna digitippkohtumisele tulevad vähemalt 26 EL-i riigi liidrid
22 Sep, 2017
TALLINN, 22. september, BNS - Järgmise nädala lõpus Tallinnas peetavale Euroopa Liidu digitaalteemade tippkohtumisele saabuvad vähemalt 26 liikmesmaa liidrid, sealhulgas kõigi suurriikide juhid. BNS-ile teadaolevalt on oma tuleku kinnitanud kõikide liikmesriikide juhid peale Portugali ja Küprose. Portugali peaminister António Costa võibki neljapäeva õhtul ja reedel toimuvast kohtumisest eemale jääda, kuna pühapäeval peetakse tema riigis kohalikud valimised ning Tallinna tippkohtumine ei ole Euroopa Liidu ametlike kohtumiste kalendris.   Lisaks riikide valitsusjuhtidele osalevad Tallinna tippkohtumisel ka Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk, Euroopa Komisjoni presiden Jean-Claude Juncker ja Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani.   Tallinna kohtumine algab neljapäeval õhtusöögiga, mille võõrustaja on Tusk ning millel arutatakse üldisi Euroopa Liidu olukorda ja tulevikku puudutavaid teemasid. Reedel peetakse digitippkohtumine, kus liidritelt oodatakse visiooni esitamist Euroopa digitaalse tuleviku osas.   Baltic News Service
Politsei tõhustab järgmisel nädalal inimeste ja sõidukite kontrolli
22 Sep, 2017
TALLINN, 22. september, BNS - Seoses Euroopa Liidu (EL) eesistumise digitaalvaldkonna tippkohtumisega kontrollib politsei esmaspäevast reedeni tavapärasest rohkem inimesi, sõidukeid ja nende dokumente. Digitaalvaldkonna tippkohtumise turvaliseks läbiviimiseks kontrollivad politseinikud rohkem nii Tallinna sadama kui ka lennujaama kaudu Eestisse tulijaid. Tavapärasest enam kontrollivad patrullid Eesti-Läti piiriäärsetes piirkondades liikuvaid inimesi ning sõidukeid. Reisijad peaksid arvestama täiendavate kontrollidega ning varuma tavapärasest rohkem aega. „Pistelist reisidokumentide kontrolle teeme üle riigi erinevates piirkondades. Põhjalikumalt kontrollime Eestisse saabujaid ja Euroopa Liidu siseselt reisivaid inimesi. Näiteks kontrollime rohkem Eesti-Läti sisepiiri läheduses liikuvaid inimesi. Kindlasti peaks inimesed neil päevil kaasas kandma kehtivat passi või ID-kaarti,“ sõnas Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Ivo Utsar. Utsari sõnul on tihedama kontrolli eesmärk tagada tippkohtumise turvaline läbiviimine. „Meie eesmärk on tagada Eesti inimeste, meie riigi külaliste ja tippkohtumisel osalejate turvalisus ning takistada nende inimeste liikumist, kes kujutavad ohtu avalikule korrale ja teistele inimestele“ Piirivalvebüroo juhi sõnul, kui inimesel pole dokumente kaasas, tuleb valmis olla teatud ajakuluks. „Meie jaoks on oluline dokumentideta inimene tuvastada. Sõidukiga reisijalt oodatakse ka vastava sõiduki dokumentide olemasolu,“ lisas Utsar.   Baltic News Service
EOK premeerib maadlejat Heiki Nabit ja tema treenereid
21 Sep, 2017
TALLINN, 21. september, BNS - Eesti Olümpiakomitee (EOK) premeerib maailmameistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses hõbemedalile tulnud Heiki Nabi 19 000 euroga ning tema treenereid Igor Bugayd ja Aleksander Jairust kokku 9500 euroga. EOK presidendi Urmas Sõõrumaa sõnul on Heiki Nabi suurepärane eeskuju meele- ja sihikindlustusest ning füüsilisest jõust ja nutikusest. „Enam kui kümneaastase perioodil vältel on ta suutnud võita medali olümpialt, neli medalit maailmameistrivõistlustelt, ühe Euroopa meistrivõistlustelt – see on silmapaistev saavutus. Pariisi MM-i hõbemedaliga andis ta Eestile taaskord põhjust olla oma spordikangelase üle uhke. Õnnitleme Heikit ja tema treenereid!“ lausus Sõõrumaa.  Rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalipreemiad määratakse vastavalt 2013. aastal EOK täitevkomitee poolt kinnitatud korrale. Selle kohaselt makstakse maailmameistrivõistluste kuldmedali puhul preemiat 38 000 eurot, hõbemedali korral 19 000 eurot ning pronksmedali puhul 13 000 eurot. Medalivõitjate treenerite preemia on pool sportlasele makstavast summast.  Treenerite preemiate määramisel on arvestatud medalivõitja soovidega. Igor Bugay preemiasummaks on 6650 eurot ja Aleksander Jairusel 2850 eurot.  EOK maksab sportlaste ja treenerite preemiatelt lisaks 7125 eurot riigimakse, kokku kulub preemiatele 35 625 eurot. Väljamaksmisele kuuluvad preemiarahad eraldab EOK taotlusel kultuuriministeerium.    Baltic News Service
Kõik vanemad saavad peagi lapse sündi registreerida veebis
21 Sep, 2017
TALLINN, 21. september, BNS - Valitsus muutis neljapäeval perekonnaseisutoimingute seadust, andes muuhulgas kõigile vanematele võimaluse tulevikus registreerida lapse sündi veebis. Muudatuste eesmärk on muuta inimeste asjaajamist lihtsamaks ja riigi andmekogusid efektiivsemaks. Muuhulgas luuakse eelnõuga paindlik regulatsioon lapse sünni registreerimiseks, tulevikus saavad kõik vanemad seda teha veebis. Lihtsustub ka surma registreerimine ning rahvusvahelise kaitse saanud inimeste perekonnaseisuandmete rahvastikuregistrisse kandmine. Kehtiva seaduse järgi saavad lapse sünni registreerida digitaalallkirjaga kinnitatult vaid abielus vanemad. Uue reeglistiku kohaselt selline piirang kaob ja õiguse registreerida lapse sünd veebi kaudu saavad ka vanemad, kes omavahel abielus ei ole. Seni peavad nad lapse sünni registreerimiseks minema perekonnaseisuasutusse. Samuti muutub eelnõu kohaselt oluliselt lihtsamaks surma registreerimise kord. Üldjuhul ei pea inimene surma registreerimiseks enam perekonnaseisuasutusse minema, surmaandmed kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt, kui tervishoiuteenuse osutaja on tuvastanud surma fakti ja koostanud surmateatise. Ühtlasi muutub võimalikuks rahvusvahelise kaitse saajate perekonnaseisuandmete kandmine rahvastikuregistrisse. Paljudel juhtudel ei ole neil inimestel Eestisse tulles kaasas perekonnasündmusi tõendavaid dokumente, samas kantakse nende andmed pärast rahvusvahelise kaitse andmise otsuse tegemist rahvastikuregistrisse ning seal peaksid sisalduma andmed ka nende inimeste suhete kohta. Avaliku ülesande täitmisel on rahvastikuregistri andmetest lähtumine kohustuslik. Eelnõuga võimaldatakse kanda perekonnaseisuandmed rahvastikuregistrisse politsei- ja Piirivalveameti koostatud rahvusvahelise kaitse andmise otsuse alusel. Eelnõu jõustub 1. jaanuaril 2018, välja arvatud surma registreerimist puudutavad muudatused, mis jõustuvad 1. juulil 2018 ja sünni registreerimist puudutavad muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2019. aastal.   Baltic News Service
Ossinovski: esmatasandi arstiabi roll tervishoius suureneb
21 Sep, 2017
TALLINN, 21. september, BNS - Eesti Perearstid Seltsi aastakonverentsile neljapäeval videotervistuse saatnud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski märkis, et tervishoiu erinevate tasandite sisulise integratsiooni suurendamisel kasvab esmatasandi arstiabi roll tervishoius. „Esmatasandi arstiabi on Eesti tervishoiu vundament. Kuid perearstid ei ole juba ammu jaoskonnatohtrid kiiremate ja lihtsamate tervisemurede lahendamiseks, vaid mitmekesise pädevusega spetsialistid, kes oma meeskondadega suudavad paljudel juhtudel ravida paremini kui eriarstid,“ ütles Ossinovski. Tema sõnul on käivituvad e-konsultatsioonid üks näide. "Tulevikus tahaksime just perearstide tasandil näha süsteemsemat järelravi ning ennetustööd. Tervishoiukorralduslikult tähendab see esmatasandi eelisarendamist Eesti tervishoius nii rahastamise, taristu kui ka sisuliste pädevuste laiendamise teel.“  Ministri sõnul on esmatasandi tervishoius toimuvate muutuste kõrval oluline, et ka tulevikus saaks inimene perearsti juurde võimalikult kodule lähedal. „Koos esmatasandi tervisekeskuste ehitamisega tugevnevad perearstide meeskonnad ja laieneb pakutavate teenuste spekter. Paljudes piirkondades võtab maakonnakeskuses asuv tervisekeskus vastutuse laiema piirkonna perearstiabi eest,“ ütles minister. „See on hädavajalik panus Eesti piirkondade elujõulisusse.“  Paljudes kohtades eeldab see ministri sõnul ka uute tegutsemisvormide läbi rääkimist ja nendes kokku leppimist. „Kindlasti on siinkohal tegemist kogu valdkonna tulevikku mõjutatavate otsustega, mistõttu peavad kõik asjaolud olema põhjalikult läbi kaalutud,“ lisas minister.  Samuti rääkis minister perearstide järelkasvust. Minister kinnitas, et riik on aasta-aastalt residentuurikohtade arvu suurendanud. Tänavu oli residentuuritellimus 35-le kohale, kuid tegelikult võeti vastu 24. „Teame, et perearsti kutse ei ole – õigustamatult – tudengite seas kaugeltki kõige populaarsem. Perearstikutse populariseerimine on võimalik, aga eeldab kõigi osapoolte ühist pingutust,“ ütles Ossinovski. „See, kui palju noored tahavad perearstiks õppima, sõltub meist kõigist. Riik peab perearstide ja ülikooliga koostöös looma aga süsteemi, kus tudengil on kindlus, et pärast residentuuri läbimist on tal ka reaalselt võimalik perearstina tööle asuda,“ lisas minister.  Minister tänas Eesti Perearstide Seltsi sisuka dialoogi eest ja tunnustas perearste Eesti ühiskonna ühe kõige olulisema töö pühendumise, professionaalsuse ja hoolega tegemise eest.   Baltic News Service
Riik hakkab pensionäride eest tasuma sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa
21 Sep, 2017
TALLINN, 21. september, BNS - Valitsus kinnitas neljapäeval haigekassa seaduse muudatused, mille järgi hakkab riik edaspidi tasuma mittetöötavate pensionöride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa. Praegu mittetöötavad pensionärid ravikindlustussüsteemi ei panusta ja töötava elanikkonna palkadelt makstav sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa katab ka nende ravikulud. Neljapäeval valitsuse heakskiidu saanud eelnõu kohaselt hakatakse riigieelarvest igakuiselt haigekassa eelarvesse tasuma täiendavat eraldist iga mittetöötava pensionäri pensionilt. Eraldist arvestab sotsiaalkindlustusamet, kuna neil on olemas nii riikliku pensioni kulu andmed kui ka ligipääs töötamise registri andmetele. Riigi eelarvestrateegia 2018–2021 raames otsustati eraldada haigekassale mittetöötavate pensionäride eest 2018. aastal 89 miljonit, 2019. aastal 133 miljonit, 2020. aastal 153 miljonit ja 2021. aastal 176 miljonit eurot. Lisaraha annab võimaluse parandada ravi kättesaadavust, kvaliteeti ja järjepidevust. Praegune Eesti tervishoiu rahastus sõltub peamiselt tööhõivel põhinevast rahastamisest, mis toob kaasa raskusi piisava tulubaasi tekkimisel. Seega on ravikindlustuse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisel oluline vähendada tervishoiu rahastamise süsteemi tulubaasi sõltumist vaid tööhõivel põhinevate maksude laekumisest. Valitsus otsustas 23. aprilli kabinetinõupidamisel laiendada haigekassa tulubaasi ja panustada täiendavalt Eesti Haigekassa eelarvesse 2018. aastal seitse protsenti, 2019. aastal 10 protsenti, 2020. aastal 11 protsenti, 2021. aastal 12 protsenti ja 2022. aastal 13 protsenti mittetöötavate vanaduspensionäride pensionilt. Lisaks otsustati haigekassa tulubaasi laiendamise raames viia osa riigieelarvest rahastatavaid teenuseid haigekassasse, et vähendada rahastamise killustatust ja seeläbi suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust. 2018. aastal antakse riigieelarvest rahastatavatest teenustest haigekassale üle hambaravi toetuse, sügava vaimupuudega täiskasvanute üldanesteesias hambaravi tagamise, kiirabi osutamise, viljatusravi kulude hüvitamise, HIVi ja AIDS-i ravikonsiiliumi töö toetamise, meremeeste ööpäevaringse eesti- ja ingliskeelse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni võimaluse tagamise, täiendava ravimihüvitise ja perearstide asendustasude rahastamise kohustus. Alates 2019. aastast rahastatakse Eesti Haigekassa kaudu HIV-i ravimeid, immuunpreparaate, ravikindlustamata isikute vältimatu abi, tuberkuloosiravimeid ning antidoote. Alates 2020. aastast rahastatakse Eesti Haigekassa kaudu riikliku siirdamisasutuse ülesannete täitmise tagamist ja osaliselt residentuuri kulusid. Eelnõuga antakse ravikindlustus usuliste ühenduste registrisse kantud kloostri liikmeskonda kuuluvatele munkadele ja nunnadele. Seaduse jõustumine on planeeritud etapiti. Alates 2018. aastast jõustub haigekassa tulubaasi laiendamine ja sellega seotud muudatused. Lisaks jõustuvad etapiliselt sätted teenuste rahastamise kohustuste üle andmiseks haigekassale. 2019. aastast jõustuvad osad kiirabi korraldamisega ja antidootide varu moodustamisega seotud sätted ning 2020. aastal rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise ja osutamisega seotud sätted.   Baltic News Service
Valitsus vabastas 13 maavanemat ametist
21 Sep, 2017
TALLINN, 21. september, BNS - Valitsus otsustas neljapäeval seoses haldusreformiga 13 maavanema ametist vabastamise alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Korralduse kohaselt vabastatakse ametist Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Rapla, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maavanemad. Saaremaal ja Hiiumaal pole juba praegu maavanemat enam ametis ning nende ülesandeid täidab kohusetäitja. Uuest aastast lõpeb maavalitsuste tegevus ning seoses sellega ka maavanemate kui asutuste juhtide teenistussuhe.   Baltic News Service
Valitsus jättis töötuskindlustusmakse määrad muutmata
21 Sep, 2017
TALLINN, 21. september, BNS - Valitsus kinnitas neljapäeval töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2018-2021, jättes need senisele tasemele. Kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks jääb 1,6 protsenti ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks jääb 0,8 protsenti töötuskindlustuse seaduses nimetatud summadelt. Töötuskindlustusmakseid laekub 2018. aastal ligi 181 miljonit eurot. 2019. aastal ligi 191 miljonit eurot ning 2020. ja 2021. aastal vastavalt 202 ning 213 miljonit eurot. Töötuskindlustusmakse määrad kehtestab valitsus igal aastal 1. oktoobriks. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.   Baltic News Service