UUDISED & BLOGI > Perekond

Üha rohkem peresid saab kolmanda lapse

TALLINN, 31. mai, BNS - Statistikaameti värske analüüs näitab, et kahe viimase aasta jooksul on mitusada Eesti peret saanud kahe lapse kõrvale kolmandagi, kirjutab Postimees.

«Kui vaadata kolmanda või enama lapse sünni osatähtsust kõigist sündidest, siis see on kogu kümnendi kestel ja eriti kahel viimasel aastal kasvanud,» ütles statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur, kes analüüsis Postimehe palvel sündide kasvu põhjuseid.

Kui võrrelda kolme või enama lapse sündimist kahe kuni nelja aasta taguse ajaga, on vahe tõepoolest märgatav: mullu sündis neid lapsi ligi kümnendiku ehk 300 võrra enam. Tõenäoliselt on kolmanda või enama lapse sünd taas tõusuteele pööranud mitme teguri koosmõjul. Ühele kindlale põhjusele ei saa analüütiku sõnul sõrmega osutada. Küll aga saab rääkida võimalikest mõjutajatest. Näiteks on suurenenud materiaalne kindlustunne, kirjutab Postimees.

Mäletatavasti kasvas kolme- ja enamalapselistele peredele mõeldud toetus varasemast rohkem kui kaks korda suuremaks mullu 1. juulist. Kui varem sai kolme lapsega pere kokku 200 eurot, siis läinud suvest kerkis see 500 euro peale – varasemale toetusele lisandus 300-eurone peretoetus. Kuna toetus jõudis mullu kehtida vaid kuus kuud, ei saa seda üksi pidada põhjuseks, miks sündis möödunud aastal peredesse umbes sada kolmandat või enamat last rohkem kui aasta varem. Samas oli toetuse märgatav suurenemine teada juba vähemalt pool aastat varem, mis lubas ka perelisa julgemalt planeerida.

«Kuna kolmanda lapse sündimise kasvu trend loodi juba mõned aastad tagasi, on raske öelda, kas seda saab seletada peamiselt kasvava majandusega, mis suurendas kolmandate laste sündi ka eelmise majanduskasvu ajal, või on siin mingi roll ka suurenenud peretoetustel ja naiste kiirel reageerimisel sellele,» lausus Tammur.

Oluline roll on naiste vanuselisel jaotusel. Näiteks on jõudnud sünnitusikka 1990. aastatel sündinud naised. Toona oli sündimus väga madal, mistõttu sünnib selles vanuserühmas vähem lapsi ja sünnitajate hulgas domineerib siiski 1980. aastate lõpu suur sünnipõlvkond. Nemad on aga enamasti juba varem sünnitanud ja seetõttu kasvab rahvastikus ka kolmandate laste sündide osakaal. «Paratamatus, et sünnitamist ei saa alustada kolmandast lapsest, tähendab, et need nooremad naised saavad enamasti alles esimest. Mida vanem naine sünnitab, seda suurema tõenäosusega on tal juba mõni laps. Seega ongi väga ootuspärane, et sünnitajate hulgas tõuseb perede hulk, kus on juba kasvamas vähemalt kaks last,» selgitas Tammur.

Seda näitavad ka arvud: 35–39-aastastest sünnitajatest ligi pool sünnitab juba vähemalt kolmandat last. Sama lugu on üle 40-aastaste naistega. «Kuigi laste saamine sõltub suurel määral kahe inimese isiklikest väärtustest ja võimalustest, on laste saamisel ja lastega perede väärtustamisel riigil täita oluline roll,» lausus analüütik. Tammur lisas, et kui naisteni jõuab sõnum, et ühiskond väärtustab neid ka lastele pühendatud aja eest, kasvab neil kindlustunne saada nii palju lapsi, kui soovi on. «Ei sünnitata toetuste ja raha pärast, vaid tänu neile,» ütles ta.

 

Baltic News Service