Kui küsida inimestelt, mida nad arvavad koosolekutest, siis paljudelt tuleb kahjuks selliseid vastuseid: „mõttetud jutulaadad, niikuinii midagi ei muutu“; „tavaliselt võtan arvuti kaasa, saab midagigi tehtud“; „ei taha hiljem ebamugavusi“; „inimesi on ju ikka tore näha ja kuulda“.
Konkreetse eesmärgita koosolek on nagu loodusõnnetus ja osalejad nagu „pantvangid“. Sa tead, et pead seal osalema, sest muidu võivad kaasneda ettearvatavalt ebamugavad tagajärjed. Nii sa siis lähed. Täpselt ei tea, mida sinult seal oodatakse või kuidas saad kasulik olla. Harjumusel on ka suur jõud. Ja lahkudes mõtled „oot-oot, mis me selle tunniga siis ära tegime, kuhu jõudsime ja mida mina sellega seoses teen?“
Sekka tuleb õnneks ka positiivseid ja suurepäraseid kogemuslugusid.
Mida neist siis õppida?
Loe edasi...
