Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:

Töökoha taustamuusika valikut õigusaktid konkreetselt ei reguleeri. Tavaliselt ei mängi kaupluste taustamuusika ka nii kõvasti, et see kahjustaks inimese kuulmist. Küll aga võib taustamuusika olla inimese jaoks täiendavaks stressi allikaks, sest segab keskendumist ja väsitab.

Muusikal on tavaliselt meelelahutuslik eesmärk. Samas võib see aga muutuda ebameeldivaks müraks, kui meil ei ole võimalik kontrollida, mis muusikat me kuulame või millal me seda teeme– näiteks taustamuusika tööl või kodus naaberkorterist kostev muusika. Kui töötaja tunneb, et tasutamuusika töökohal väsitab, siis tuleks sellest anda tööandjale märku ja otsida koos võimalusi probleemi leevendamiseks. Kui sama mure on mitmel töötajal, siis võiksid töötajad pöörduda tööandja poole koos, et tööandja mõistaks paremini probleemi ulatust.

Ühest küljest on arusaadav, et tööandja tahab jõuluajal kaupluses jõulumuusikat mängida. Teisest küljest on arusaadav, et töötaja jaoks muutub see korduvaks ja väsitavaks. Tööandja saab olukorda parandada näiteks läbi järgnevate tegevuste:

1.    Muusikat tasub vaheldada. Kui kaupluses mängivad vaheldumisi kaks plaati samade jõululugudega, muutub see üsna kiiresti väsitavaks, eriti arvestades töötajate pikki vahetusi. Vähem aktiivsetel ostuaegadel võiks jõulumuusika vaheldada muu muusikaga.

2.    Tavapäraseid jõululugusid võib vaheldada instrumentaalsete lugudega. Uuringud näitavad, et instrumentaalmuusika aitab paremini keskenduda ja segab töötajat vähem.

3.    Vajadusel võiks keerata muusikat vaiksemaks, et taustamüra ei oleks liiga vali.

4.    Võimalusel vaheldada tööd nii, et töötaja saaks vahepeal ka vaikuses töötada või anda lisavõimalust pidevast mürast puhkamiseks vaikuses.

5.    Pidada töötajatega koos nõu, mis konkreetselt segab ja väsitab ning kuidas muret lahendada võiks.