Blogi > Palk

Brutopalga kasv aeglustus teises kvartalis 6,4 protsendile

TALLINN, 28. august, BNS – Keskmine brutokuupalk oli teises kvartalis 1321 eurot, tõustes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 6,4 protsenti, keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,3 protsendipunkti aeglasem kui eelmises kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1312 eurot, mais 1298 eurot ja juunis 1354 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes teises kvartalis brutokuupalk samuti 6,4 protsenti. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata suurenes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 6,3 protsenti, teatas statistikaamet.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid teises kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 8 protsenti ja tõusid 2017. aasta teise kvartaliga võrreldes 33 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 1 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta teise kvartaliga võrreldes 5,4 protsenti.

Keskmine brutotunnipalk oli teises kvartalis 7,50 eurot, tõustes eelmise kvartaliga võrreldes 1,6 protsenti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis aastatagusega võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga aastakasv võrreldes eelmise kvartaliga aeglustus ning teises kvartalis oli reaalpalga tõus 3 protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli jätkuvalt kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses 2192 eurot ning info ja side tegevusalal 2169 eurot. Võrreldes 2017. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes, kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid. Selle tegevusala aastakasvu üks põhjus on miinimumpalga tõus ning samuti statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜ-d ja sihtasutused.

Brutokuupalk tõusis pea kõikidel tegevusaladel, väljaarvatud haldus- ja abitegevuste valdkonnas. Tagasihoidlikum oli brutokuupalga kasv info ja side tegevusalal, veonduses ja laonduses, kinnisvaraalases tegevuses ning majutuses ja toitlustuses.

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 1634 eurot ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 1604 eurot. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 6,7 protsenti ning aeglaseim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 6,3 protsenti.

Maakonniti oli kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1469) eurot ja Tartu (1302) eurot maakonnas ning madalaim Hiiu (967 eurot) ja Saare (977 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Hiiu, Saare, Põlva ja Järva maakonnas ning brutokuupalk jäi samale tasemele Viljandi ja Võru maakonnas. Alates esimesest kvartalist esitatakse maakondlike andmeid uue haldusjaotuse järgi.

Palgastatistika uuringu alusel oli täistööajale taandatud töötajate arv 1,2 protsenti suurem kui aasta tagasi ja 1 protsent suurem kui esimeses kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes enam muudes teenindavates tegevustes, kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal ning kinnisvaraalases tegevuses. Muutus nendel kolmel tegevusalal on peamiselt põhjustatud üldkogumisse alla 50 töötajaga MTÜ-de ja sihtasutuste lisamisest. Lisaks suurenes enam täistööajaga töötajate arv finants- ja kindlustustegevuses ning majutuses ja toitlustuses. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastaga enam haldus- ja abitegevuses ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli teises kvartalis 1771 eurot ja tunnis 11,46 eurot. 2017. aasta teise kvartaliga võrreldes oli k eskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 5,9 protsenti suurem.

 

Baltic News Service