Online Counter
Blogi > CV

CV koostamine on töökoha saamisel tegelikult ülioluline

Kõik me peame end kirjaoskajaks, ometi võime töökohta otsides hätta jääda selle kõige elementaarsema ehk CV kirjutamisega, millest sõltub aga väga palju. Sestap püüame anda juhiseid, kuidas seda olulist dokumenti koostada nii, et võimalik tööandja sellest mööda ei vaataks ning just meid töövestlusele kutsuks.

Eesti tööturg on praegu aktiivsem kui kunagi varem, kuna nn Y-generatsioon soovib võrreldes vanemate põlvkondadega ametit vahetada kolm ja pool korda kiiremini ning jõuab seetõttu töötada tööea jooksul kümnetes ettevõtetes. 
Olukorras, kus värbamisspetsialist peab analüüsima sadu CVsid, saab hästi koostatud CVst üha enam edu võti.

Kiiruga koostatud CV jätab tööandjale mulje, et tööotsija ei võta kandideerimist tõsiselt.

Esimese asjana märkab tööandja pealkirja. Kui CV on tööotsija visiitkaart tööturul, siis pealkiri «Otsin tööd» ei kõla just kõige ambitsioonikamalt. CVde andmebaasis võib pealkiri saada määravaks asjaoluks ja mõjutada seda, kas tööandja avab selle või mitte. Pealkirjaga ei tasu samas ka üle mõelda, vaid pigem lisada valdkond/ametikoht, kus töövõtja sooviks karjääri jätkata.

Järgmisena jääb aga silma CVs loomulikult pilt. «Kahjuks lisavad paljud oma sotsiaalmeedia profiilipilte, mõistmata, et CV peaks edasi kandma professionaalset kuvandit ning peo- ja lillepiltidele seal kohta ei ole..

Märkimisväärselt on suurenenud kujundatud CVde osakaal, kuna noored on avastanud disainimaailma. Kujundusega CV on küll hea nipp end nähtavamaks muuta, kuid sellest märksa tähtsam on hoida CV lihtsa, ülevaatliku ja loogilisena. Ka kujundatud CV peab järgima samu põhimõtteid – tööandja tahab vähem kui 10 sekundiga saada kandideerijast ülevaadet. Kui kujundus on liiga segane, kaotab tööotsija oma võimaluse.

Reaalsed oskused loevad

Lisada CVsse kõike – alates lemmik-õppeainest kuni kodulooma nimeni – pole mõistlik. Kui CVs leidub liiga palju ebavajalikku teksti, siis see tegelikult vähendab tööotsija võimalusi.

CV roll on tekitada tööandjas huvi, tuua esile kandideerija tugevused just sellel ametikohal, kuhu ta hetkel kandideerib. Seega peaks tööotsija oma CVd igal kandideerimisel ametikohast lähtudes korrigeerima, eriti siis, kui valdkonnad, kuhu kandideeritakse, on erinevad.

CVst peab selguma, miks kandideerija sellele ametikohale sobib ning mida ta suudab tööandjale pakkuda. Kui töökogemus puudub, tuleb välja tuua muu aktiivsus. Kindlasti ei oota tööandja cum laude tunnistust, vaid reaalseid oskusi, teadmisi ja loovust. Tööotsijatel soovitame alati lisada CVsse pigem fakte ja arvulisi saavutusi, mitte lihtsalt ilusat juttu. CV peaks olema tööotsija portfoolio varem omandatust ja kogetust ning tõestama tema oskusi.

Vaatamata keerulisemaks muutunud personaliotsingutele, mis tuleneb suuresti vähenevast tööjõust, välistavad endiselt enam kui pooled tööandjad kandidaadi värbamisprotsessi käigus just ebaprofessionaalse CV tõttu.

Sobivate töökäte puudus annab küll Eesti tööotsijatele märksa tugevama positsiooni tööintervjuul, kuid sellest ei tohi järeldada, et tööle saab nüüdsest ettevalmistuseta. Tööandja ootused on endiselt samad – leida töötaja, kes panustaks ettevõtte arengusse. Ei tasu arvata, et konkurents ametikohale on märkimisväärselt väiksemaks muutunud.

Miks just sellele kohale?

Karjäärinõustaja Tiina Saar-Veelmaa sõnul on CV funktsioon olla inimese visiitkaart ja anda võimalikult palju aimu tema profiilist. «Kui panna ainult ettevõtte nimi ja ametkoht, siis oleneb personalijuhi-värbaja fantaasiast, mida ta sealt välja loeb. Seega, mida täpsem, seda parem,» räägib ta.

Töökogemuse soovitab Saar-Veelmaa kirjutada minavormis lahti – mida tegin ja mida saavutasin –, et lugejal hakkaks silme ees n-ö film jooksma.
«Enamasti on probleem selles, et inimeste kandideerimised on läbi mõtlemata, nad lihtsalt õngitsevad tööturul oma pinnapealselt koostatud CVdega. Toon näite: enamasti on mul karjäärinõustamise lõpuks inimesest väga rikkalik pilt ja suur vaimustus, mida kõik ta on teinud, olnud ja mõelnud. Aga kui sellesama inimese CVd näen, kerkib huulile küsimus: kes see veel on?» räägib karjäärinõustaja.

Saar-Veelmaa väidab, et umbes 95 protsenti CVdest ei anna tegelikku aimu inimesest – need on kas liiga napi infoga või vales suunas ülemüüvad. Ega vasta sugugi küsimusele, mis asja see inimene siin ilmas eneseteostuse mõistes ajab, kuhu liigub, miks ta just siia pürgib.

Ka motivatsioonikiri ei peaks algama sõnadega «käesolevaga kandideerin sellele kohale», vaid kohe esimeses lõigus tuleks lahti kirjutada, miks just see ettevõte ja eriala huvitab. Samas on see vahel inimesel endalgi põhjalikult läbi mõtlemata.

Millised on põhilised vead CV koostamisel?

Esimesena mainib Saar-Veelmaa seda, et hariduse juures pole nimetatud peamisi erialaaineid ja õppejõudusid. Aga see on tema hinnangul väga oluline info.

Teiseks see, kui kirjutatakse, et kool on lõpetamata, selle asemel, et kirjutada, mida inimene sealt sai, mida õppis. Vähestel erialadel on tegelikult vaja kindlat kraadi kandideerimiseks, enamasti loeb see, mida inimene teab, milline inimene ta on, mida oskab.

Suur viga on see, kui hakata lahkumise põhjusest kirjutades oma eelmist tööandjat laimama. Saar-Veelmaa on enda sõnul näinud sellist CVd, kus iga varasem töökogemus lõppes kirjeldusega: seal mind ei mõistetud, seal oli juhtkond imelik, seal said karjäärivõimalused otsa, seal olid valede väärtustega juhid jne.

Vale on karjäärinõustaja arvates ka see, kui lapsed jäetakse CVsse märkimata, lootes niimoodi paremini jalga ukse vahele saada. Samas soovitavad seda mõningad nõustajad.

«Kui kandidaat kardab, et teda laste tõttu ei võeta tööle, miks ta ei karda, kuidas teda koheldakse hiljem, kui need lapsed välja tulevad? Tegelikult oleks mõistlik tööandja hirmude vähendamiseks kirjutada, kuidas on korraldatud laste hoidmine ja muud taolist,» lausub ta.

Soovitaja tuleb kasuks

Kõiki täienduskoolitusi pole vaja märkida, piisab sellest, kui kirjas on värsked ja ainult selle kandideerimisega seotud.
«Pole mõtet kirjutada isikuomadusi ja hobisid vaid komadega: ujumine, teater, lugemine. See on sama pinnapealne kui see, kui tööandjad kirjutavad töökuulutustes, et neil on konkurentsivõimeline palk, normaalsed töötingimused ja toredad kolleegid,» toob Saar-Veelmaa esile veel ühe puuduse.

Mööda võib panna ka lisatud fotoga. Passipilti karjäärinõustaja ei soovita, kõige parem oleks must-valge kunstipärane foto. Ja kaks soovitajat võiks alati olla.

Saar-Veelmaa on kogunud naljakaid näiteid CVde kohta. Üks neist näitab, kuidas väike vimka või näpuviga võib tuua töökoha. Kord oli üks naine kirjutatud oma CVsse «erinevad taluööd Norras», ja kui ta siis panka intervjuule kutsuti lootuses pisut nalja saada, et mis ta seal öösel Norras tegi, selgus, et tegemist on väärt kandidaadiga, kes saigi tööd. Samuti on sipsti tööle saanud inimene, kelle CV lõpus oli lause: «Sööge 1 õun päevas!»

Soovitusi CV koostamiseks:

  • CV peaks vastama küsimusele, mis asja sa siin maailmas ajad.
  • Kujundus on mõne eriala puhul vajalik, aga ära sellega üle paku.
  • Lisa endast kunstiline must-valge foto, mitte passipilt.
  • Hariduse juures märgi neli-viis erialaainet, mis paelusid, tuntud õppejõud ja lõputöö teemad.
  • Kirjuta minavormis, jutustavalt: «mina tegin» ja «olin».
  • Lisa saavutused, mille üle uhke oled, võimalusel ka arvulisi näitajaid.
  • Huvialad ja isikuomadused pane kirja täislausetega, et tekiks ladus jutt.
  • Ära laida oma eelmist tööandjat.
  • Kui sul on lapsed, pane kirja, kuidas on korraldatud nende hoidmine.
  • Kui CV on valmis, saada see sõbrale ja palu temalt konstruktiivset kriitikat.

 

Tiina Saar-Veelmaa ja Henry Auväärt.