Blogi

Eesti jooksevkonto ülejääk oli teises kvartalis 108 miljonit eurot

TALLINN, 7. september, BNS – Eesti panga hinnangul oli Eesti jooksevkonto ülejääk teises kvartalis 108 miljonit eurot ehk ligikaudu 2 protsenti perioodi sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Ülejääk põhines teenuste konto positiivsel saldol ning teisese tulu, sealhulgas Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste ja laekunud trahvide netosissevoolul, teatas Eesti Pank.

Teenuste ekspordi-impordi ülejääk oli 505 miljonit eurot ehk 15 protsenti rohkem kui 2016. aasta samas kvartalis. Ülejääki suurendasid enim reisi-, arvuti- ja ehitusteenused. Investeerimistulude netoväljavool oli 266 miljonit eurot, eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 50 protsenti suurem. Selle taga on peamiselt välismaiste otseinvestorite Eestis teenitud kasumi reinvesteerimine. Kaupade konto puudujääk suurenes 30 protsenti ja oli 319 miljonit eurot.

Kaupade väljavedu kasvas 2016. aasta teise kvartaliga võrreldes 4 protsenti, sissevedu aga 6 protsenti. Ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete, sealhulgas põlevkiviõli, väljaveo suurenemine, impordi kasvu aga transpordivahendite sissevedu. Teisese tulu ja kapitalikonto ülejääk kasvas tänu Euroopa Liidu investeeringutoetuste märgatavale suurenemisele.

Maksebilansi finantskonto järgi ületasid Eesti investeeringud välismaale 171 miljoni euro võrra välisriikide investeeringuid Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid jätkuvalt pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse. Investeeringute netoväljavool krediidiasutuste ja Eesti Panga kaudu oli 136 miljonit eurot ja sai toimuda tänu klientide hoiuste kasvule, mis võimaldas pankadel omakorda vähendada oma väliskohustusi.

Hoiuste kasv tulenes jooksevkonto ülejäägist, ekspordi suurenemise tulemusel voolas ettevõtetesse rohkem raha, mida hoiustati Eestis tegutsevates pankades. Valitsemissektori hoiuste suurenemist mõjutasid laekumised Euroopa Liidu tõukefondidest. Erinevalt 2017. aasta esimesest kvartalist ületas otseinvesteeringute sissevool väljavoolu. Investeeringute sissevool suurenes tänu mittefinantsettevõtete ja krediidiasutuste Eestis teenitud kasumite reinvesteerimisele.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 2017. aasta teise kvartali lõpus 7,5 miljardi euroga, mis moodustab 34 protsenti SKP-st. Kvartali jooksul liikus investeerimispositsioon 146 miljoni euro võrra tasakaalu suunas.

Välisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kvartali lõpu seisuga 2,5 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused, mis moodustas SKP-st 12 protsenti. Kvartali jooksul võlanõuded suurenesid, võlakohustused aga vähenesid.

Eestlaste investeeringud välismaale on viimastes kvartalites keskendunud endiselt väärtpaberitele ja laenudele. Suurima osakaaluga on pensionifondide investeeringud ja ettevõtete grupisisesed laenutehingud. Eesti Panga teise kvartali väärtpaberiostud 449 miljoni euro väärtuses välistasakaalu ei mõjuta, kuna keskpanga muude investeeringute nõuded selle arvel vähenevad. Kokkuvõttes paigutati Eestist välismaale rohkem vahendeid kui välismaalt Eestisse. See on viimastel aastatel olnud tavapärane suundumus, mille põhjuseid tuleb tõenäoliselt otsida kohaliku investeerimiskliima vähesest atraktiivsusest.

 

Baltic News Service