UUDISED & BLOGI > Eesti

Eesti rahvaarv kasvas mullu 3070 inimese võrra

TALLINN, 16. jaanuar, BNS - Esialgsetel andmetel oli tänavu 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 318 700 ehk 3070 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal.

Negatiivse loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 1960 inimese võrra, kuid suurenes 5030 võrra positiivse välisrändesaldo tõttu ehk Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2017. aasta jooksul 0,2 protsenti. Eestis on juba kolmandat aastat järjest välisrände saldo olnud positiivne, märkis statistikaamet.

Eestis sündis 2017. aastal 13 520 last. Sündide arv on aasta varasemast näitajas ligi 400 võrra väiksem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv väheneb, saab siit välja lugeda, et sünnitatud laste arv naise kohta pole oluliselt vähenenud.

2017. aastal suri 15 480 inimest. Surmade arv on sellel kümnendil püsinud suhteliselt samal tasemel, kõikudes +/-300 inimese võrra. Eesti rahvastikus kasvab vanemaealiste inimeste osatähtsus, kuna eluiga pikeneb.

2017. aastal saabus Eestisse elama 10 470 inimest ja Eestist lahkus 5440 inimest. Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab statistikaamet lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt residentsuse indeksi põhjal arvutatava rahvaarvu arvutamise metoodikale. Lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam ning võib olulisel määral suurendada rändevoogusid.

Väljaränne suureneb peamiselt Eesti kodanike registreerimata lahkumise tõttu. Sisseränne suureneb peamiselt nende tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, kuna eelnev lahkumine ei olnud registreeritud. Väljaränne jääb sisserändest enam registreerimata ja seetõttu suureneb täpsustatud rahvaarvus ilmselt väljaränne sisserändest enam – võib eeldada, et mais avaldatavates tulemustes on rändesaldo mõnevõrra väiksem.

Statistikaameti avaldatud esialgne rahvaarv põhineb rahvastikuregistris 2017. aasta jooksul toimunud elukohavahetustel – sisserändajateks on loetud isikud, kelle elukoht ei olnud eelmisel aastavahetusel Eesti, kuid viimasel oli, ja väljarändajateks kõik eelmisel aastavahetusel Eesti elanikuks märgitud isikud, kes sel aastavahetusel seda enam ei olnud.

Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu koos täpsustatud rahvastikusündmustega 9. mail. Statistikatöö „Rahvastik“ avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.

Tallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee

Baltic News Service