Blogi > Ehitus ja Kinnisvara

Haapsalu alustab kuursaali remondiga

TALLINN, 3. juuli, BNS - Haapsalu linnavalitsus alustab peagi ligi 7000 euro eest kuursaali remonti, mille käigus vahetatakse välja kõige hullemas seisus olevad aknaraamid ning kõige mädanenumad detailid, kirjutab Lääne Elu.

Haapsalu linnavalitsuse linnavara spetsialisti Madis Raudsepa sõnul teeb Parila Klaas kuursaalile uued aknaraamid nende asemele, kus on välisküljel rusikasuurused augud, ja firma Resteh asendab mädanenud puitdetailid uutega. Kuursaal vajaks suuremat remonti. Haapsalu aselinnapea Peeter Vikmani sõnul peaks kulutama vähemalt 50 000 eurot. Sellist summat linnaeelarves pole. Nii minnaksegi praegu seda teed, et tehakse ära hädapärane.

Läänemaa muinsuskaitseinspektori Kalli Petsi sõnul lagunesid kaheksa aastat tagasi põhjalikult renoveeritud kuursaali puitdetailid ebaloomulikult kiiresti. Juunis avaldas Lääne Elu Tiit Kaljuste fotod 2010. aasta maist, kui kuursaali remont oli pooleli, ja sinna juurde Kaljuste arvamuse, et ehitaja on tööd kehvasti teinud. Ehitajale tehtud etteheitest oli häiritud Haapsalu kuursaali toonase renoveerimise projektijuht Valdur Hoop, kes kinnitas, et ehitaja praaki ei teinud.

Kuursaali renoveerinud firmas Riverside töötanud Hoop ütles, et ehitaja tegi toona nii palju, kui projekt ja eelarve ette nägid. „75–80 protsenti töödest oli katus ja põrand,” meenutas ta ja lisas, et ülejäänu eest vahetati aknaid, plommiti mädanenud sambaid, vahetati välja kogu merepoolse külje dekoratiivsed kaunistused ning paigaldati uued veelauad.

Hoobi sõnul oli iga töö kohta projekt ja kõik kasutatud materjalid olid sellised, mida muinsuskaitseamet oma kodulehel soovitas. Tehtud tööd on dokumenteeritud ja lõpuks koostati hoone omanikule ehk linnavalitsusele hooldusraamat, kus on kirjas, milliseid töid, kui sageli ja milliste materjalidega teha tuleb. Hoop oli seda meelt, et hoone seisukord on läinud hulluks seetõttu, et linn pole kuursaali hooldusnõudeid järginud.

Vikman tunnistas, et tema pole hooldusraamatut vaadanud, kuid oma alluvate kohta ta seda öelda ei osanud. Kuursaali hooldusraamatus seisab näiteks, et fassaadi tuleb linaõlivärviga iga 5-10 aasta järel üle värvida. Kaks aastat tagasi lasi linn aknaalused dekoratiivdetailid üle värvida, sest selleks ajaks oli eelmine värv neilt täiesti maha tulnud. Miks värv kuue aastaga maha tuli, ei tea keegi.

Petsi sõnul võib põhjuseks olla kehv materjal, ebapiisav kruntimine või mittesobivad ilmastikutingimused. Kahe aastat tagust ülevärvimist dokumenteeritud ei ole ja nii pole teada, millist värvi toona kasutati. Petsi hinnangul ei ole see õige linaõlivärv. Petsi meelest peab ehitusmälestisel kõik tööd täpselt dokumenteerima. „Tuleks teha fotod konkreetsest värvipotist või krohvikotist, et pärast oleks teada, mida täpselt kasutati.” Pets lisas, et dokumenteerimine pole paberi pärast, nagu kiputakse arvama, vaid see annaks võimaluse selgeks saada, millised lahendused toimivad ja millised mitte. „Kui halvasti läheb, siis tead, et teinekord tuleb teisiti teha,” selgitas ta.

 

Baltic News Service