UUDISED & BLOGI > Maa

Haritava maa hektari hind kasvas mullu 8 protsenti

TALLINN, 12. aprill, BNS – Maa-ameti haritava maa 2017. aasta turuanalüüsist selgub, et tehingute arv võrreldes möödunud aastaga kahanes 10,8 protsenti, kuid hektari mediaanhind kasvas ligi 8 protsenti, saavutades taseme 2912 eurot hektari eest.

Nagu aasta varemgi, tehti aasta jooksul enim tehinguid Lääne-Virumaal ning haritava maa hind oli kõrgeim Jõgevamaal, teatas maa-amet.

"Haritava maa hind on jätkuvalt kasvutrendis. Vaadates pikaajalist andmerida, selgub et müüakse järjest väiksemaid maatükke – 20 aastaga on müüdava haritava maa pind kahanenud kaks korda. Mediaanhind on sama ajaga kasvanud enam kui 14 korda. Sealjuures haritava maa turg on elavam kevadel, märtsi- ja aprillikuus ning aasta lõpus," ütles maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Haritava maaga tehti 2017. aastal kokku 1253 tehingut, mis tähendab, et tehingute arv kahanes 10,8 protsenti võrreldes 2016. aastaga. Tehingute koguväärtus kahanes 6,9 protsenti võrreldes eelmisega aastaga, jäädes tasemele 38,2 miljonit eurot. Seejuures haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind siiski kasvas 7,9 protsenti, küündides 2912 euroni hektari eest.

Viimase viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud ligikaudu 1000 euro võrra. Kõrgeim mediaanhind oli 3406 eurot hektari kohta Jõgevamaal ning madalaim 1721 eurot hektari kohta Hiiumaal. Haritava maa hektari mediaanhind oli 2017. aastal 3800 eurot või enam neljas omavalitsuses: Jõgevamaal Mustvee vallas, Tartumaal Nõo vallas ning Lääne-Virumaal Vinni ja Väike-Maarja vallas.

Tehingud haritava maaga ei ole koondunud kindlasse maakonda. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Lääne-Virumaal, kus tehti 163 tehingut. Järgnesid Tartumaa 118 ja Viljandimaa 106 tehinguga.

Haritava maa hinnale avaldavad mõju nii maatüki pindala, boniteet, PRIA põllumassiivide registris registreeritud haritava maa pindala, juurdepääsu olemasolu ning kraavide paiknemine maatükil.

 

Baltic News Service