Mastodon
Skip to main content
Blogi > Juhtimine

Tõhus juhtimine tähendab inimeste ja valdkonna kõrval ka enesejuhtimist

Tõhus juhtimine tähendab inimeste ja valdkonna kõrval ka enesejuhtimist

Mis on esimene asi, mis sul pähe tuleb sõnaga „juhtimine“? Teised inimesed? Kuri ülemus? Tulemused ja saavutused? Meeskond? Kõik need on kahtlemata õiged märksõnad, aga kas sul tuli pähe ka mõni mõte iseenda kohta – kas ka „iseenda juhtimine“ kuulub otseselt juhtimise valdkonda?

JUHTIMINE TÄHENDAB TOIMETULEMIST

Nii nagu elu on täis ootamatusi, on seda ka juhtimine. Seetõttu võib öelda, et kõige muu kõrval tähendab juhtimine ka erinevate olukordade ja nähtustega toimetulekut ja hakkama saamist. Mis laadi nähtused need aga olla võivad? Lihtsustatult puutume elus kokku kahte laadi nähtustega, mille mõlemaga toimetulemine määrab meie pikaajalised tulemused elus.

Esiteks kõik nähtused meie ümber – teised inimesed ja nende käitumised, ning nendest kujunevad eluolukorrad. Olgu need siis globaalsed muutused maailmas, poliitilised otsused riigis või lapse käitumine kodus – kõik need kujundavad erinevaid situatsioone, millega toimetulemine määrab pikaajaliselt, kui edukad me elus oleme (kui hästi oma eluga toime tuleme).

Kui meil on näiteks raskuseks oma aja planeerimine (täpsem oleks öelda muidugi „oma tegevuste teatud ajaperioodil planeerimine“, sest aeg kulgeb ikka omasoodu), sest meile tundub, kuidas teised nõuavad meilt liiga palju ja liiga kiiresti, siis avaldub see ju meie tulemustes – me kipume asju edasi lükkama ja tulemused jäävad saavutamata.

Kui meil on aga raskusi hoopis teiste inimestega suhtlemisel – oleme näiteks liiga tagasihoidlikud või hoopis liiga ekstravertsed -, mõjutab see meie suhteid teiste inimestega, luues omakorda taas pinnase vastavatele olukordadele ning tulemustele elus.

Sellistele väliste nähtustega toimetulemise oskustele ka meie traditsiooniline haridussüsteem ja ühiskonnakorraldus keskendub. Guugeldades ajajuhtimise või suhtlemisoskuste koolitusi, võid leida neid kümneid. Mõni parem, teine kehvem, aga juhina sedalaadi väljakutsetega hakkama saamiseks leiame tuge palju.

Olukord on aga palju segasem teise nähtuste grupiga – nähtused, mis leiavad aset meie enda sees. Kuna need nähtused on palju abstraktsemad ning peenekoelisemad, väldib ka traditsiooniline teadus ning neid järgiv juhtimisfilosoofia nendega süsteemset tegelemist. Samas on vältimatu mõistmine, et just need nähtused, ning nendega toimetulek, määrab pikaajaliselt juhi tulemuslikkuse. Millest siis täpsemalt jutt käib?

KUI SISEMAAILM JUHIB JUHTI, MITTE JUHT OMA SISEMAAILMA

Lihtsalt käsitletuna võib meie sisemaailma nähtused jagada 2 suurde gruppi:

  1. Meie mõtted
  2. Meie emotsioonid

Kas oled kunagi päriselt jälginud oma mõttetegevust, mitte ainult reageerinud oma mõtete sisule? Mõtete sisule reageerimine tähendab reageerimist sündmustele, millega oma mõtetes tegeleme. Mõttetegevuse jälgimine tähendab aga teadlase kombel uurimist, miks sellised mõtted tekivad ja kuidas need sinu seisundeid ning käitumist (ja seeläbi ka tulemusi) mõjutavad.

Kindlasti oled sa elu jooksul tähele pannud, et sul on oma sõprade, abikaasa või töötajatega võrreldes mingist asjast täiesti teistsugune arusaam. Sisemaailma nähtuste kontekstis tähendab see, et teil on mingi sündmuse kirjeldamiseks veidi erinevad mõtted. Ja te mõlemad usute enda versiooni mõtetest täielikult, püüdes seda võib-olla isegi peale suruda teisele osapoolele.

Just see on ju põhjus, miks inimeste vahel nii palju arusaamatusi on. On sul olnud kunagi mõte töötaja, kaaslase või lapsega arusaamatusi? Nii nagu see sõna ütleb, saategi te asjadest erinevalt aru. Viitab sõna „aru“ ju otseselt mentaalsusele, mõttetegevusele – teil on selle sündmuse kohta enda peas erinevad mõtted, mis tekitavadki teie vahelist vastuolu.

Kujuta nüüd aga ette juhti, kes pimesi usub kõikidesse oma mõtetesse ja seda isegi juhul, kui näiteks tema enda juhil või kogu ülejäänud meeskonnal on mingi asja suhtes teistsugune arusaamine (teistsugused mõtted). Meie oleme harjunud sellist olukorda nimetama, et „ta on teistsugune inimene“ (kuna näeb asju teistmoodi), aga täpsemalt vaadates on tal lihtsalt teatud asja suhtes teistsugused mõtted ja ta pole valmis teiste mõtteid aktsepteerima. Seega pole üldse asi siinjuures inimeste erinevuses, vaid ainult nende mõtete erinevuses.

Kuni inimene ei saa teadlikuks oma mõtetest ning ei tee vahet iseendal ja oma mõtetel, on tal väga raske ka teiste inimestega suhelda ja juhina toime tulla. Just see aga artikli alguses rõhutatud saigi – edukas juht tuleb asjadega toime. Ja ehk ei peaks ta toime tulema ainult aja planeerimise või protsesside juhtimisega, vaid ka teiste inimestega. Kuidas aga oma inimestega toime tulla, kui juhile tundub, et nendel on midagi viga?

EMOTSIOONID ANNAVAD JÕU TEGUTSEMISEKS

Sisemaailma teine nähtuste grupp on emotsioonid – meie tujud, meeleolud ja seisundid. Siin läheb asi aga väga huvitavaks, sest emotsioonid on nähtused, mis ühelt poolt on otseselt mõjutatud meie mõtetest, ja teiselt poolt otseselt mõjutavad meie käitumist (ja seeläbi ka tulemusi).

Kindlasti oled sa märganud elus olukordi, kui ootamatult sinu tuju muutub, eks? Sõidad näiteks autoga, tuju on hea, ja siis ootamatult tuleb kas midagi meelde või jõuad oma mõtetes (ettekujutluses) millenigi, mis sind muretsema paneb. Ja põmaki, tuju võib olla hetkega läinud. Võib-olla paned näiteks raadio kinni, et selle asja peale veidi põhjalikumalt mõelda. Või vahetad lõbusa muusika millegi rahulikuma peale, mis sinu muutunud seisundit paremini toetab. Kas tuleb tuttav ette?

Sama seos on ka sinu käitumisega. Oled sa kunagi märganud, kuidas hea tujuga saavad asjad paremini tehtud ning kehva tujuga kipume asju edasi lükkkama? Usutavasti oleme ka sellega kõik mõnikord hädas olnud.

Ja siit jõuamegi väga sügava tõeni. Tulemused meie elus on ju otseselt seotud meie käitumisega, mis omakorda on seotud meie emotsioonidega, mis omakorda on seotud meie mõttetegevusega. Kuidas aga oleks võimalik sellise võrrandi juures jõuda soovitud tulemusteni, kui me keskendume ainult enda ümber olevatele nähtustele? Võib-olla ei olegi see võimalik! Samas juhid, kes on teadvustanud eespool mainitud seoseid, ja tegelevad ümbritseva keskkonna kõrval ka oma sisemaailma korrastamisega, on pikaajaliselt vältimatult edukamad.

KÜSIMUSED MÕTISKLEMISEKS JUHILE

1) Kas ja kui tihti teadlikult märkad/registreerid enda peas olevaid mõtteid ja kogetavaid emotsionaalseid seisundeid? Mida tavaliselt teed, kui avastad, et sinu mõtted ja seisund ei toeta hetkel vajalikku tegutsemist?

2) Kas oled märganud, kuidas peas olevad mõtted paistavad olevat „õiged“? Kui need tegelikult oleksid ka absoluutselt õiged, ei tohiks olla meil teiste inimestega arusaamatusi? Või on asi selles, et kõik teised eksivad?

3) Kas oled valmis mõnikord minema vastuollu oma sisemaailmaga – teadlikult valima teistsugused mõtted ja käituma teadlikult vastupidiselt oma emotsionaalsele impulsile? Ei, ma ei pea siinjuures silmas olukorda, kus jõuad ise selleni, et peaksid oma vaateid muutma. Pigem käib jutt olukorrast, kus sinu arvates on sul jätkuvalt õigus – sa valid lihtsalt teadlikult sel korral kellegi teise versiooni.

 

Allikas: motivaator.ee, Motivaatori asutaja, juht ja koolitaja Kaido Pajumaa