UUDISED & BLOGI > Palk

Keskmine palk kasvas teises kvartalis 7,7 protsenti 1242 euroni

TALLINN, 29. mai, BNS – Keskmine brutokuupalk tõusis tänavu esimeses kvartalis aastaga 7,7 protsenti 1242 euroni, brutokuupalga aastakasv oli 0,2 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1220 eurot, veebruaris 1213 eurot ja märtsis 1295 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes esimeses kvartalis brutokuupalk 2,2 protsenti, peamiselt ebaregulaarsete lisatasude vähenemise tõttu, teatas statistikaamet.

Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata vähenes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 1,1 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud vähenesid esimeses kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 22 protsenti ja tõusid esimese kvartaliga võrreldes 24 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,6 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta esimese kvartaliga võrreldes 7,1 protsenti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga tõus oli 4,5 protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2018. aasta esimeses kvartalis 7,38 eurot, tõustes eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 3,5 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli esimeses kvartalis kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses, energeetikas ning info ja side tegevusalal. Võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes, kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid. Selle tegevusala aastakasvu üks põhjus on miinimumpalga tõus 470 eurolt 500 eurole ning samuti statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜ-d ja sihtasutused.

Brutokuupalk tõusis tänavu esimeses kvartalis kõikidel tegevusaladel, tagasihoidlikum oli brutokuupalga kasv haldus- ja abitegevuses, info ja side tegevusalal ning veonduses ja laonduses.

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes, kus see oli 1537 eurot, ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes, kus see oli 1510 eurot. Brutokuupalga aastakasv oli esimeses kvartalis kiireim riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning aeglaseim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Maakonniti oli 2018. aasta esimeses kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk 1386 eurot Harju ja 1209 eurot Tartu maakonnas ning madalaim ehk 896 eurot Hiiu ja 930 eurot Saare maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli esimeses kvartalis kiireim Rapla, Saare, Põlva ja Jõgeva maakonnas. Alates 2018. aasta esimesest kvartalist esitatakse maakondlike andmeid uue haldusjaotuse järgi.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2018. aasta esimeses kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv sama suur kui 2017. aasta esimeses kvartalis ja 1 protsenti suurem kui 2017. aasta neljandas kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes enam muudes teenindavates tegevustes, kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal ning kinnisvaraalases tegevuses. Muutus nendel tegevusaladel on peamiselt põhjustatud üldkogumisse alla 50 töötajaga MTÜ-de ja sihtasutuste lisamisest.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli esimeses kvartalis 1667 eurot ja tunnis 10,81 eurot. 2017. aasta esimese kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,1 protsenti suurem.

 

Baltic News Service