Blogi > Pärnu

Leht: võimalik tulevane Lidli pood Pärnus kerkib detailplaneeringuta

TALLINN, 3. mai, BNS – Pärnus Papiniidus on eskiisprojekti etapis tulevane kaubanduskeskus, kuhu võib kolida Lidl, detailplaneeringut alale aga koostada ei plaanita, mis tähendab ka avalikkuse kaasamata jätmist, kirjutab Pärnu Postimees.

Aadressil Riia maantee 106 kehtis veel alles aasta tagasi detailplaneering, mis omakorda oli kehtestatud vaid kolm aastat varem. Sellega lubati krundile ehitada kolm ärihoonet. Mullu tunnistati planeering kehtetuks, märkis leht.

"Loogiliselt võttes peaks nüüd selles asukohas puuduma igasugune ehitusõigus," ütles Pärnu Postimehele Head OÜ planeerimisekspert Kaur Lass, kelle hinnangul püütakse kaubandushoonet detailplaneeringuta läbi suruda. "See rikub nii kodanike kaasarääkimise õigust kui ka ausat konkurentsi."

Lassi sõnul on tegu laiema probleemiga, sest planeerimisseadus ja ehitusseadustik vähendasid võrreldes 2015. aasta eelse olukorraga kodanike õigust rääkida planeerimises kaasa. Tema sõnutsi proovitakse üha sagedamini hoiduda planeerimismenetlusest kõrvale ja piirduda projekteerimistingimuste väljastamisega.

Pärnu linnavalitsuse eelmise aasta otsuse kohaselt väljastati projekteerimistingimused puuduvast detailplaneeringust hoolimata. Seda võib teha juhul, kui olemasoleva hoonestuse vahele rajatakse hoone. Samuti peab ehitis sobituma piirkonna väljakujunenud ümbrusega ja vastama üldplaneeringule.

Kauss OÜ koostatud ja kinnistu omaniku P-Trucks OÜ tellitud eskiisprojekti kohaselt on kõikide nõuetega arvestatud. Ühekorruseline hoone on kirjelduse kohaselt üleminek Waldhofi meistrite elamutelt kahekorruselistele kaubandushoonetele. Teistpidi on see kahekorruseliste üleminek poolteisekorruseliste viilkatustega ehitistele. Fassaadidel kasutatud materjalid aga väärtustavad Riia maantee äärseid hooneid.

P-Trucksi juhataja Raimond Pärn ütles lehele, et eelmine detailplaneering oli ajale jalgu jäänud. Et asja kiirendada, mindi seekord projekteerimistingimuste alusel hoone kavandamise teed. "See muidugi ei ole tavapärane," märkis Pärn. Sellise viisi pakkus tema ütlust mööda välja linnavalitsus ise, kiirendamaks planeeringut, sest eelmise detailplaneeringu menetlus kestis neli aastat.

Leht tõi ka esile, et kui justiitsministeerium praegu kehtiva planeerimisseadustiku eelnõud 2013. aastal Postimehele tutvustas, öeldi, et detailplaneeringut koostamata on sellega plaanis lubada olemasolevate majade vahele uue elamu või olemasoleva elamu laiendamist. Kirja sai seadusesse aga siiski "hoone" ja otseseid piiranguid suurusele ei seatud.

Seni on Pärnuski kaubanduskeskuste rajamise või laiendamise puhul detailplaneeringud nõutud olnud. Näiteks Jannseni tänava Rimi puhul tehti nii planeering, liiklusuuringud kui ka arhitektuurikonkurss. Kaubamajaka puhul, mis on küll kavandatavast kaubakeskusest märkimisväärselt suurem, võttis vaid viimasegi juurdeehituse puhul detailplaneeringu tegemine aega üle kahe aasta.

 

Baltic News Service