Esmapilgul tundub tulumaksuseaduse muudatus väga kena. Madalamapalgalistel jääb rohkem raha kätte. Kui keskmine kuu sissetulek on kuni 1200 eurot on maksuvabastus 500 eurot garanteeritud. Kui keskmine kuu sissetulek jääb 1201 ja 2100 euro vahele hakkab maksuvaba tulu vähenema 1 euro võrra iga lisanduva 1,80 euro pealt. On välja arvestatud, et inimesed, kelle sissetulek on suurem kui 1758 eurot kaotavad võrreldes tänasega, teistel jääb kas maksukoormus samaks või väheneb.
Miks kasutan väljendit „kuu keskmine sissetulek“ mitte töötasu. Sest aasta maksuvaba summa arvestamisel võetakse arvesse kogu isiku maksustatav sissetulek, lisaks ka väljamakstud dividendid ja muud kasumist tehtud väljamaksed (likvideerimisjaotis, osade tagasiostmine jms). Seega aasta tulu hulka arvestatakse lisaks töisele tulule ka renditulu, intressitulu, honorar, kasu väärtpaberi ja kinnisvara müügist (arvesse ei lähe maksuvaba alalise elukoha müük), välismaalt saadud tulu jms.
Seega kui isikul on üks tööandja aga tal on ka muid sissetulekuid, ei ole tööandjal võimalik maksuvaba tulu arvestada viisil, et aasta kokkuvõttes oleks maksukohustus nulli viidud. Olenevalt asjaoludest tekib isikul kas tulumaksu juurdemaksmise kohustus või saab ta endiselt tulumaksu tagastuse.
Ilmselt hakkab oluliselt enam inimesi aasta tuludeklaratsiooni järgselt tulumaksu riigile tagasi maksma, maksimaalne juurdemaks saab olla 1200 eurot.
Mõned näited:
Valitsus ütleb, et kõrgemapalgalised kaotavad maksumuudatusega kuus 38 eurot – 190*0,2. See on ainult pool tõde. 2018.a. kaovad täiendavad maksusoodustused pensionile (2017.a. 236 eurot kuus) ja tööõnnetus- või kutsehaigushüvitisele (2017.a. 64 eurot kuus). Seega pensionär, kelle aasta keskmine sissetulek ületab 2100 euro kuus kaotab 85,20 eurot kuus ehk juba 1022,40 eurot aastas – (190+236)*0,2. Pensionäri suurem sissetulek võib tekkida töötamisest aga ka mittetöötav pensionär võib sellise kaotuse osaliseks saada. Näiteks saab börsiaktsiatest dividende, müüb metsa vms.
Kuidas 2018.a. käituda nii, et aasta kokkuvõttes tulumaks enam-vähem õige tuleks? Tulumaksuseadusesse kirjutati lause, mille kohaselt võib maksumaksja oma avalduses ette näha väiksema summa maha arvamise. Seega peaks iga inimene suutma arvutada, kui suureks kujuneb tema aasta tulu, milliseid mahaarvamisi ta saab teha oma üksikisiku tuludeklaratsioonis (soodustus alates 2. lapsest, koolituskulud, eluasemelaenu intressid, annetused) ja seda kõike arvesse võttes arvutada kas ja kuipalju oleks tal õigust maksuvabale tulule. Vastavalt nendele arvestustele saaks ka tööandjale teha uue avalduse (või hetkel jõusoleva avalduse üldse tühistada) näidates väiksema summa, mida tööandja võiks maksuvabana rakendada. Töötaja võib oma avaldust aasta jooksul ka korduvalt muuta, mistõttu peaks ilmselt uues palgaprogrammis olema vastav lahter kuhu raamatupidaja saaks iga töötaja personaalse maksuvabastuse sisestada.
Arvestama peab ka sellega, et maksuvaba tulu summat ei saa mitme väljamakse tegija vahel jagada. Näiteks pensionäril kes saab veidi ka töist tulu kuid kelle pension on alla 500 euro kuus rakendatakse maksuvabastust sotsiaalkindlustusameti poolt aga kasutamata maksuvaba osa saab ta tagasi alles aasta üksikisiku tuludeklaratsiooni esitamisel.
Kokkuvõttes saab alates 2018.a. inimene ise otsustada mis tema aasta deklaratsiooni tulemus saab olema. Valikud:
Jääb ainult üks küsimus – millised soodustused on ette nähtud 2017.a. tuludele? Vastus – ega eriti ei olegi. Madalapalgaliste tagasimakset ei ole, ühisdeklaratsiooni ei ole (abikaasad saavad siiski ühiselt kulusid arvestada ja väikese tuluga abikaasa eest saab teine abikaasa maha arvata kuni 2160 eurot maksuvaba tulu), maksuvaba tulu 180 eurot kuu kohta.
Autor: Kindsigo Konsultatsioonid OÜ