Blogi > Ehitus ja Kinnisvara

Muinsuskaitseamet: kultuurimälestis pole sobiv koht tänavakunsti jaoks

TALLINN, 10. september, BNS – Muinsuskaitseameti sõnul pole linnahalli seinamaalingute puhul küsimus selles, kas need on ilusad või mitte, vaid pigem selles, et kultuurimälestis ja tänavakunst ei sobi lihtsalt kokku.

"Muinsuskaitseametil ei ole midagi tänavakunsti vastu, kuid nii nagu muudegi loominguliste eneseväljenduste puhul, on olulised selleks valitud aeg ja koht," kirjutas muinsuskaitseameti avalike suhete nõunik Madle Lippus BNS-ile. "Riiklik kultuurimälestis ei ole sobiv koht tänavakunstile. Vaatamata kehvale olukorrale ei ole linnahall katmist ootav tühi lõuend, vaid tunnustatud arhitektuuriteos. Ka kõige ilusam seaduserikkumine on ikkagi seaduserikkumine. Kunstiline tase või soov teha vabariigile kingitust ei vähenda süüteo olemust."

"Kindlasti ei saa öelda, et hoone oleks heas korras või et enne nii-öelda Sultsi maalinguid olnud grafitid selle seintel oleksid olnud ilusamad," kirjutab muinsuskaitseamet, leides, et sisuline erinevus varasemate ja käesoleva värvimiste vahel on see, et sedapuhku tehti seda avalikult – oma nime, näo ja meediakajastuse saatel.

Linnahalli maalingute organisaator Märt Sults ja projekti peakunstnik Silver Seeblum on ameti sõnul teadlikult rikkunud seadust ning kahjustanud mälestist. Amet meenutab, et Sults ja Seeblum käisid linnahalli võimalikku ülevärvimist arutamas nii Tallinna muinsuskaitseosakonna kui ka muinsuskaitseametiga ja said mõlemast kohast selgelt eitava vastuse.

"Sultsil Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu liikmena on kõik võimalused muudel, legaalsetel viisidel, kaasa aidata linnahalli renoveerimisele, kahjuks valiti ebaseaduslik kahjustamine," seisab muinsuskaitseameti kirjas.

"Avaliku korra ja seaduse tahtliku rikkumisega ei ole võimalik leppida. Nii nagu seaduse kohaselt kehtib nulltolerants alkoholijoobes autojuhtimise ja muu seesuguse osas, kehtib nulltolerants ka mälestiste rikkumise osas," kirjutab amet ja möönab, et tõenäoliselt ei taha aga keegi näha muinsuskaitset, mis teeb pidevalt ettekirjutusi ja trahve igale omanikule, kelle mälestis mõned aastad tühjalt seisab enne restaureerimist.

Ühtlasi taunib muinsuskaitseamet Tallinna eelarvepoliitikat, millega suunati raha Saku suurhalli kaasrahastusse, jättes selle arvelt linnahall renoveerimata – seejärel demonstreeris linn aga halvimat võimekust mälestist säilitada.

"Iga paari aasta tagant on Tallinna linnavalitsusel olnud mingi uus mõte, väidetav investor ja eskiis – kasiino, hotell, ooper, konverentsikeskus ja nii edasi –, mistõttu on pidevalt jäänud mulje, et rekonstrueerimine pole enam mägede taga ja varsti-varsti läheb tegemiseks. Eraldi küsimus on see, miks omanik linnahalli üldse järk-järgult tühjaks jättis ja selle korrastamise asemel Saku suurhalli ehitust kaasfinantseeris," seisab kirjas.

Muinsuskaitseameti hinnangul on nüüdseks väljakujunenud olukord seadnud kahtluse alla muinsuskaitseameti ja linnaplaneerimisameti vahel sõlmitud halduslepingu edasise täitmise, sest Tallinn on halvimal võimalikul viisil demonstreerinud võimetust mälestist säilitada ja teostada järelevalvet endale kuuluvate mälestiste üle. Muinsuskaitseseadus ei võimalda kohelda kohalikku omavalitsust kui mälestise omanikku erinevalt eraomanikust, sest samad nõuded kehtivad kõigile – kui linn halduspartnerina nõuab aga eraomanikult mälestiste säilitamist ja seaduse kohaselt restaureerimist, siis peab ta omanikuna ise sama tegema, leiab muinsuskaitseamet oma kirjas.

 

Baltic News Service

 

Loe ka seda, klõpsa siin.