Blogi > Coaching

Pingesõltlaste võltslootused | By Raimo Ülavere

By Raimo Ülavere (raimoulavere.com)

"Ma olen pingesõltlane. Tõsi, võib-olla mitte kõige raskem juhtum, ent siiski. Seda pole kerge tunnistada. Ent ma pole kaugeltki üksi. Praegune kriis on toonud ja toob jätkuvalt esile juhte, spetsialiste, oma valdkonna tipptegijaid, ühiskonna väärikaid liikmeid, kes, olgugi, et olukord on raske, õigemini - just selle tõttu - tunnevad ennast nagu kala vees. Muidugi on raske. Ent muidugi on ka... äge! Põnev on! Pingesõltlaste enesepettus on rajatud 4 võltslootusele. Ja ehkki see sageli viib meid kohtadesse ja saavutusteni, millest pole julgenud unistatagi, võib see viia ka eluni, mida me tegelikult ei taha. Mis on võltslootused ja kuidas teada saada, kas oled sõltuvuses pingest ja kuhu see sind on viinud?"

Ma pole kohanud veel inimest, kes ei suudaks vajadusel ära põhjendada, miks ta rassib ja rabab endal hinge seest välja, miks teeb ülipikki tööpäevi, miks just praegu on see tema töös eriti vajalik.

Muidugi, lisavad inimesed tavaliselt veidi vaiksemal häälel, et ega see kaua ei saa kesta. Ent vaadates elule tagasi – see on mõnel juhul kestnud juba aastaid, mõnel aastakümneid. Suhted ja tervis kärisevad. Ja olulisim – kas nad on kohale jõudnud, saanud kätte oma sinilinnu? Tjah. Võib-olla. Võib-olla mitte.

Ei oska kontrollida pinget

Kui me oleme harjunud neid pidama kõrge saavutusvajadusega inimesteks, kelle võimekust ja pingega toime tuleku oskust me imetleme, siis tegelikult me tõenäoliselt oleme tabanud vaid pool tõest. Jah, kõrge saavutusvajadus on kindlasti üks kaalukamaid käivitajaid. Ent teine, peidus olev pool võib olla see, et… tegelikult nad (ja aus olles, ma ei peaks vist siin rääkima nendest, vaid “meist”) – ei tule pingega toime. Paljud meist ei oska kontrollida pinget, oma elu rütmi. Veel enam.

Pinge tõmbab enda poole

Paljud meist on otse öeldes pingesõltlased. Pinge, põnevus, ootus, lootus ja veel hulk asju ja kõik korraga tõmbavad enda poole. Muidu me seda ei teeks. Ja muidugi on sõltuvust raske tunnistada – tippjuhid, oma valdkonna tipptegijad, omanikud, tippsportlased, ühiskonna väärikad liikmed pole harjunud oma nõrkustest rääkima. Sest nii teiste poolt neile, kuid veel enam enda poolt pandud ootused on sedavõrd kõrgel. Nii sugeneb meis illusioon oma kõikvõimsusest – kui ma tahan, siis võin elada ka teistmoodi rütmis. Kui ma tahan. Ent mitte praegu. Praegu pole õige aeg. Enamasti sellise enesepettusliku jutuga see katse ka piirdub.

 

Tippjuhtide ja sportlaste coach Jim Loehr (ja mitte ainult tema) on kirjeldanud 4 suuremat enesepettust, mida suur osa meist – ja eriti pingesõltlastest – endale räägib.

Suurepärased saavutused toovad kaasa kestva õnne ja külluse tunde
Suurepärased saavutused viivad stabiilse enesekindluseni
Suurepärased saavutused ehitavad tugevat iseloomu
Suurepärased saavutused defineerivad eduka elu aluseid

Ehk lihtsamalt, võltslootused. Neid uskumusi, mis on küll laialt levinud ja mida muidugi ka avalikkuses üsna tugevasti võimendatakse, ei toeta kahjuks ükski päriselu uuring. Aus olles, siis räägivad uuringud sootuks vastupidist juttu. Ent mõistagi see ei takista meil neid ikka ja veel uskumast. Ja endale ja teistele seda kinnitamast.

Muuseas, vahemärkusena. See ja järgnev jutt ei ole kutse pingutamise lõpetamisele või järg juttudele, et stress on halb ja seda tuleb vältida. Ja alustada hedonistlikku elu koos kristallkuulidesse vaatamise ja esoteerikasse kalduvate mõtisklustega. Vastupidi, see on püüe vaadata tipptegija elule pragmaatiliselt, eesmärgiga suurendada võimekust teha tipptulemust. Teha tulemust stabiilselt, püsivalt. Koos pingutamise, stressi ja pinge ja kõige selle juurde käivaga.

Loehr (muuseas, hea raamatu “Täiusliku pühendumuse jõud” üks autoritest) toob oma raamatus “The Only Way To Win” ühe lihtsamat sorti testi, mida täidavad inimesed, enne kui ta nad oma coachingu programmi võtab. Niisiis, võta pliiats ja paber.

Hinda järgnevate teemade olulisust oma elus skaalal 1-10ni:

  • Jõukus (kui palju raha sul on)
  • Materiaalsed asjad (kui palju asju sul on)
  • Pere (kuidas iganes seda defineerid)
  • Sotsiaalne staatus (tiitlid, auhinnad, trofeed, serftifikaadid, kraadid)
  • Tervis (füüsiline, mentaalne, emotsionaalne)
  • Võim (kui palju inimesi on sinu mõju all)
  • Eetiline iseloom (kuidas sa väljendad end teise suhtes, lahkus, ausus, suuremeelsus, tänulikkus jne)
  • Kuulsus (kui paljud inimesed sind teavad)
  • Atraktiivsus (kuidas sa välja näed, ilu jne)
  • Sooritus tööl (kompetents ja meisterlikkus)

Tehtud? Hästi. Nüüd mõtle tagasi viimase 5-7 aasta peale ja hinda samad teemad lähtuvalt sellest kui palju sa päriselt nendesse oled investeerinud. Oma aega, raha, pühendumust, tähelepanu. Ikka skaalal 1-10ni. Niisiis.

  • Jõukus
  • Materiaalsed asjad
  • Pere
  • Sotsiaalne staatus
  • Tervis
  • Võim
  • Eetiline iseloom
  • Kuulsus
  • Atraktiivsus
  • Sooritus tööl

Tehtud? Ja nüüd võrdle kahte nimekirja ja antud hinnanguid. Kuidas läheb kokku see, mida sa räägid ja tahad, mis sinu jaoks on tähtis, sellega, kuhu päriselt oled investeerinud? Õigupoolest – kuhu läheb suur osa sinu energiast? Milliste mõõdupuude järgi sa oma ideaalis ja tegelikkuses hindad oma edukust? Ja veidi morbiidsel moel jätkates – kui sa peaksid hommepäev surema, kas see nimekirjade hetkeseis kirjeldab seda, kuidas oleksid tahtnud oma elu elada?

Lihtsamalt. Kui need kaks nimekirja hinnangutes kattuvad, on suurepärane! Kui need ei kattu, siis… Tjah. Eks me vast kõik suures plaanis teame, mida peaks tegema. Fakt, mida endale aga seejuures korduvalt meenutada, on see, et ainult tahtmisest muutuseks ei piisa. See fakt kehtib, olenemata sellest, kas me seda ise usume või mitte. Või kas see meile meeldib või mitte.