Site Online Counter
Blogi > Politsei

Politsei võib jätta kiiruseületajaid trahvi asemel rahunema

TALLINN, 25. september, BNS - Alates neljapäevast võib kiiruseületajaid trahvi asemel oodata rahunemispeatus - see tähendab, et kiirust ületanud autojuht saab lähinädalatel valida, kas maksab trahvi või ootab tee ääres vastavalt rikkumise tõsidusele kas 45 või 60 minutit, kirjutab Postimees.

Tegemist ei ole veel kindla meetmega, vaid ühega politsei- ja piirivalveameti (PPA) lähiajal käiku minevatest käitumisteaduslikest eksperimentidest, mille eesmärk on inimkesksema lähenemise abil muuta eestlaste liikluskäitumist, kus kiiruse ületamine on sotsiaalne norm. «Kiirus on kõige olulisem faktor, mis määrab kas vigastuse tõsiduse või hukkumise põhjuse. Sealt panimegi kaks asja kokku. Ühelt poolt ei tunneta autojuhid üldse, et kiiruse ületamine oleks probleem. Samas ei saa nad aru ohtudest, näiteks sellest, mis vahe on, kui sõidetakse lubatust 10 kilomeetrit tunnis kiiremini. Nad ei tea, kui palju pikeneb seetõttu auto peatumisteekond,» selgitas PPA innovatsiooninõunik Elari Kasemets.

Varem kaheksa aastat liikluspolitsei juhi ametit pidanud Kasemetsa sõnul on liiklussurmade ja kannatanute hulga kahanemises seisak ja tavapärased meetodid lihtsalt ei aita enam. «Kui võrdleme 1990. aastaid ja 2000. aastaid, oleme suure sammu teinud. Kui 90-ndatel hukkus sadu inimesi aastas, siis nüüd räägime 40–60 inimesest aastas. Sealt järgmist sammu pole me aga suutnud teha,» nentis ta.

Olgugi et politsei pühendab järelevalvele ja ennetamisele palju aega ja autod ning liiklustaristu on läinud paremaks, järgmist murrangut tulnud ei ole, lisas Kasemets.

Liiklusõnnetustes hukkunute ja kannatanute arvud ei näita vähenemise märke. «Sealt tekkis ka mõte, et ehk vaataks teise nurga alt, kuidas saaksime liikluskäitumist muuta ja mõjutada eelkõige inimkeskse lähenemise kaudu,» sõnas ta.

Väga korralikud autojuhid Eestlaste liikluskäitumise uurimiseks ja muutmiseks pandi kokku innovatsioonitiim, kes ligi poole aasta jooksul vestles autojuhtidega, viis läbi küsitlusi ja pakkus välja ka lahendusi. Sinna kuuluvad PPA, siseministeeriumi ja maanteeameti esindajad ning neile on omakorda toeks riigikantselei juurde loodud innovatsioonitiim, mis aitab ministeeriumitel avalikke teenuseid inimkesksemaks muuta.

Kasemetsa sõnul selgusid vestlustest ka tõigad, mis inimesi tegelikult häirisid, kui trahvisumma enam muret ei valmistanud – kaotatud aeg, mis tuleb trahvi vormistamisel politseiautos oodata, ja häbitunne, et keegi tuttav võib seda näha. Sellest tekkiski idee rahunemispeatuseks.

Kui autojuht ületab kiirust ja politsei selle fikseerib, siis kutsutakse ta tee äärde. Seal saab ta valida kahe võimaluse vahel, millest üks on rahatrahv ja teine on jääda tee äärde seisma ehk siis maksta oma ajaga. Need, kes ületavad kiirust kuni 20 kilomeetrit tunnis, ootavad Kasemetsa sõnul 45 minutit, ja need, kelle kiiruseületus on 21–40 kilomeetrit tunnis, ootavad vastavalt 60 minutit. Suurema kiiruseületuse korral järgneb juba tavapärane trahv ja menetlus.

Kasemets rõhutas, et rahunemispeatuse võimalus on vaid neil, kel varasemad karistused puuduvad. Kes on eelnevalt politsei huviorbiiti jäänud, peab igal juhul trahvi maksma.

 

Baltic News Service