Uudised > Kohus

Ringkonnakohus rahuldas lesbipaari lapsendamisavalduse

NB! Pilt on illustratiivne.

TALLINN, 24. jaanuar, BNS - Tartu ringkonnakohus tühistas esmaspäeval alama astme kohtu otsuse ning rahuldas lesbipaari lapsendamisavalduse.

Eelnevalt ei lubanud Tartu maakohus novembris samasoolisel paaril peresisest lapsendamist, olgugi, et kaks naist olid sõlminud kooselulepingu ja kasvatanud last perekonnana tema sünnist alates. 

„Lapsel on õigus tunda ennast koos armastavate vanematega kindlalt ja turvaliselt, seda ka juriidilises mõttes,“ ütles Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal. „Tartu ringkonnakohtu otsus osutab, et peresisest lapsendamisest ei või keelduda põhjendamatult või eelarvamuste tõttu. Kooselulepingu sõlminud isikutel on samasugune õigus ühistele lastele nagu teistel vanematel. Õigusriik ei tohi tekitada oma inimestele sellist valu, nagu maakohtu otsus antud juhul tegi.“

Eesti Inimõiguste Keskusega koostöös paari esindanud Advokaadibüroo Sirel & Partnerid vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper märkis, et maakohus ei hinnanud asja lahendamisel olulisust omavaid asjaolusid õigesti ning rikkus oluliselt menetlusõigust, mistõttu oli edasikaebamine ainuvõimalik otsus.

Lapsendamist oli toetanud muuhulgas sotsiaalkindlustusameti koostatud pereuuring, mis oli perekonna ja lapsendada sooviva partneri suhtes positiivne ja milles tõdeti, et peres on olemas kõik vajalik lapse eluks ja arenguks.

Ringkonnakohus nõustus kaebusega ning tühistas Tartu maakohtu otsuse ja rahuldas lapsendamise avalduse. Ringkonnakohus nentis, et maakohtu otsus oli olulises osas põhjendamata ja sisaldas suuremas osas õigusnormide analüüsita refereerimist, kuigi samas on kohtul kohustus oma otsust põhjendada.

Ringkonnakohus märkis, et lapsendamise kontekstis ei oma tähtsust lapsendaja nimetamine emaks või isaks ning see, kuidas pereliikmed üksteist peresiseselt kutsuvad, on perekonna- ja eraelu puutumatuse põhimõtte järgi iga pereliikme enda otsustada. Ringkonnakohus tuletas meelde, et iga lapsendamine peab toimuma lapse parimast huvist lähtuvalt, ehk tuleb vaadata konkreetset lapsendajat ja perekonda, nende isikuomadusi ja võimekust ning tahet olla lapsevanem. 

Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsperi sõnul osutas kohtuvaidlus, et kooseluseaduse rakendusaktide puudumine tekitab situatsioone, kus seaduse mõtte asemel võivad otsuseid mõjutada eelarvamused. "Õiguskindlus on ennekõike laste huvides," lisas Käsper.

Kohtusse pöördumine sai teoks tänu Eesti Inimõiguste Keskuse annetajate toele ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid vabatahtlikule panusele. 

 

Baltic News Service