UUDISED & BLOGI > Võõrtöölised

Siseminister lubaks sisserännet valdkonniti

TALLINN, 11. september, BNS - Siseminister Andres Anvelti hinnangul leevendaks tööjõuturu muresid selline lahendus, et ametiühingud ja tööandjad lepivad omavahel kokku sektoripõhises keskmises palgas ja sektoripõhistes kvootides, kirjutab Postimees.

Anvelti hinnangul tuleb igasuguse võõrtööjõu kaasamist muutva poliitika puhul esmajärjekorras kaaluda, kuidas see mõjutab Eesti oma inimeste positsioone tööturul, palkade dünaamikat ja hõivatust. «Esmalt tuleb rahuldada just sisese tööjõuturu vajadusi ja kui sellest ei piisa, siis vaadata väljapoole,» ütles ta.

Anvelt tunnistab, et praegune sisserändekvoot on paindlikkusest kaugel.

Kaubandus-tööstuskoja juhi Mait Paltsi hinnangul on valitsuse jäikus kvoodi küsimuses seotud ühiskonna hoiakutega ning poliitikute hirmuga astuda samme, mis lubaksid välistööjõudu rohkem sisse tuua. «Samuti ei soovita harida valijat mõistma, et tööjõupuudusest tulenevad probleemid takistavad otseselt Eesti arengut tervikuna.»

Paltsi teada puudub koalitsiooni liikmete vahel selles küsimuses üksmeel ja seepärast kardab ta, et teemat ei ole enne valimisi võimalik valitsuses isegi mitte arutada. Ometi oleks seda tema hinnangul tingimata vaja, sest kui tööjõuturul kvalifitseeritud tööjõudu ei ole ning seda ei ole võimalik ka mõistlikult sisse tuua, hakkavad ettevõtted investeeringuid piirama – juba praegu on investeeringuid edasi lükatud või ära jäetud hirmus, et loodavaid töökohti pole võimalik täita, kirjutab Postimees.

«Mina saan väga hästi aru, et 25 aastat kehtinud kvoodisüsteem on oma aja ära elanud, ja ma loodan, et enamik valitsuse liikmeid saab ka,» nentis Anvelt. «Samas on see poliitiliselt kohutavalt tundlik teema. Eesti inimene on kahjuks konservatiivne. Arvamus on ikka selline, et Eesti inimene võiks rohkem palka saada, selle asemel et rohkem tööjõudu sisse tuua.»

Anvelt tõdeb, et Isamaa on selles küsimuses koalitsioonipartnerina väga jäik. Kvoodi kaotamine ei ole tema sõnul siiski lahendus. «Täisliberaalset tööjõuturgu ei saa me endale lubada, see on meile ohtlik,» ütles Anvelt, viidates, et tema vastutab siseministrina ka selle eest, et mõnest kultuuriruumist ei saabuks siia liiga palju inimesi, kes ei lõimu ja getostuvad.

Kvoodi kaotamise asemel tuleb üle minna uuele võõrtööjõu kasutamise mudelile. Nõnda nagu tööandjad ja ametiühingud lepivad kokku alampalgas, võiksid nad siseministri meelest kokku leppida ka sektoripõhises palgas, millega siis hakata välismaalasi palkama. Veel tähtsam on tema sõnul aga see, et kokku võiks leppida sektoripõhises kvoodis – kui palju inimesi on mingis valdkonnas tarvis selleks, et sektor saaks areneda. «Kui kvoot on ühine, mõjub see ju ka meie töötajatele halvasti, sest tuleb vähem tellimusi,» põhjendas ta.

Mait Palts on sektoripõhise palga kokkuleppimise ideest kuulnud ning peab seda mõistlikuks ja õiglaseks, aga sektoripõhise kvoodi jutt on talle uus. «Küsimus on lõpuks ikkagi selles, mida me jagame,» ütles ta. «Kui jagame sedasama 1300 elamisluba, siis see ei ole ju lahendus.»

Paltsi meelest väärib idee küll arutamist, aga ta on ise selle suhtes pigem kõhklev, sest sektorite piiritlemine võib osutuda keeruliseks.

 

Baltic News Service