Online Counter
Blogi > Ehitus ja Kinnisvara

Swedbank: ehitusturu kiire kasv vastas ootustele

TALLINN, 25. veebruar, BNS – Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul vastas Eesti ehitusturu mullune kasv ootustele, tulevik näitab aga kasvu aeglustumist.

"Kuigi eelmisel aastal aeglustus Eestis tehtud ehitustööde mahukasv 21 protsendini, oli jätkuvat tegemist väga tugeva kasvuga ning ehitustööde maht ületas 2007. aasta tipu. Ehitusmahu kasvu aeglustumine tuli rajatiste arvelt – kui hooneehituse kasv kiirenes 24 protsendini, siis rajatiste ehituse kasv aeglustus 15 protsendini – seda aga peamiselt 2017. aasta järsult kõrgele tõusnud ehitusmahu baasefekti tõttu. Üldjoontes vastas ehituse mahukasvu muutus ootustele," ütles Mertsina.

Samas oli ehitusmahukasv aga möödunud aastal kvartalite järgi aeglustuva trendiga. "See aeglustus viimased kolm kvartalit järjest. Selle taga oli hooneehituse mahukasvu aeglustumine, samas kui rajatiste ehituse mahukasv hoopis kiirenes. Möödunud aasta viimases kvartalis ehitati Eestis hooneid vaid 6 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal ajal. Rajatiste ehitusmaht kasvas siis aga 29 protsenti," lisas Mertsina.

Eesti ehitusettevõtete kindlustunne on Mertsina sõnul jätkuvalt tugev, aga nõrgem kui 2017. aasta keskpaiga tipp. "Tööjõupuudus ehituses möödunud aastal süvenes - isegi vaatamata sellele, et möödunud aastal tuli ehitusse välismaalt tööle palju inimesi. Tööjõupuudus on muutunud üha tõsisemaks ehitustegevust piiravaks teguriks," märkis ta.

Eesti ehitusettevõtete välismaal teostatud tööde vähenemine on osaliselt tingitud ka sealse ehitusmahu aeglasemast kasvust.

"Eesti ehitusettevõtete välismaal tehtud tööde mahu osakaal on viimase kahe aastaga langenud. Möödunud aastal oli see 6 protsenti, kuid 2016. aastal näiteks 11 protsenti. Soomes, Rootsis ja Norras on hooneehitustööde mahukasvud aeglustunud. Ka Lätis aeglustus hooneehituse kasv möödunud aasta teisel poolel. Samas algas Lätis ja Leedus ehituse kasvutsükkel veidi hiljem kui Eestis, rääkimata Põhjamaadest. Ehitustegevuse kasvu aeglustumine meie lähiriikides mõjutab ka Eesti ehitusettevõtete käibekasvu väljavaadet," sõnas Mertsina.

"Kuigi Eesti tarbijate kindlustunne on veel kõrge, nõrgenes möödunud aasta sügisel järsult nende kindlustunne uue eluaseme soetamiseks. Arvatavasti oli selle taga meedias sagenenud jutud võimalikust majanduskriisist ja intressitõusust. Eluasemelaenude aluseks olev 6-kuuline Euribor on küll tasapisi tõusma hakanud, kuid tegemist on marginaalse muutusega. Meie hinnangul tõstab Euroopa Keskpank oma baasintressimäära esimest korda alles järgmise aasta esimeses kvartalis ning Euribor peaks praeguse prognoosi järgi jääma lähiaastatel võrdlemisi madalaks," ütles Mertsina.

Swedbanki ökonomisti sõnul on rajatiste ehitusmahu väljavaade seotud suuresti valitsussektori investeeringutega, mille kasv on aeglustunud. "Enamike erakondade valimisprogrammides on aga lubatud suuremahulisi taristuehitusi lähiaastateks. Peatselt käivitub ka Rail Balticu ehitus. Samas tuleks arvestada, et praegu kasutatakse valitsussektori investeeringutes ligi kaudu poole ulatuses välisvahendeid, mis EL uue eelarveperioodi ajal Eesti jaoks vähenevad. Eesti valitsussektori investeeringute osakaal sisemajanduse koguproduktist (SKP) on EL kõrgeim ning need stimuleerivad meie majandust tugevasti," märkis ta.

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted möödunud aastal Eestis ja välisriikides kokku 3 miljardi euro eest, mis oli ligi 18 protsenti rohkem kui 2017. aastal. Arvestades vaid Eesti ehitusturgu, kasvas ehitusmaht eelmisel aastal 21 protsenti, teatas statistikaamet esmaspäeva hommikul.

 

Baltic News Service