Blogi > Ettevõtlus

Swedbank: ettevõtete käibekasvu väljavaade on hea

TALLINN, 27. veebruar, BNS – Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on ettevõtetesektori käibekasvu väljavaade hea, kuid ettevõtete kasumlikkus väheneb.

"Sel aastal ootame jätkuvalt tugeva nõudluse püsimist ning hindade mõõdukat kasvu, mis peaks aitama kaasa ettevõtetesektori käibekasvule. Tööjõukulude kasv on kiire, kuid käibekasv leevendab selle negatiivset mõju kasumlikkusele. Turuintressimäärad peaksid küll tasapisi tõusma hakkama, kuid need jäävad veel vähemalt lähiajal piisavalt madalaks, et investeerimist soodustada," ütles Mertsina pressiteate vahendusel.

Kuigi ettevõtetesektori kogukasum kasvas mullu 5 protsenti, siis jäi see alla käibekasvule ning tööjõukulude kasv ületas endiselt kasumikasvu.

"Kuigi tööjõukulud kasvasid ettevõtete käibest isegi veidi aeglasemalt ehk 9 protsenti, on nende kasv viimase seitsme aasta jooksul ületanud keskmiselt käibekasvu ning nende osakaal on tõusnud käibes vähemalt viimase 17 aasta kõrgeimale tasemele (kui jätta välja 2009. aasta, mil tööjõukulud ei reageerinud piisavalt kiiresti ettevõtetesektori käibelangusele). Samas, ettevõtete käibes tööjõukulude osakaalu tõus möödunud aastal pidurdus," lisas Mertsina.

"Kui vaadata majandust tervikuna, siis oli möödunud aastal Eestis tööjõukulude suhe SKP-sse Euroopa Liidu kõrgeimate hulgas, samas kui lisandväärtuses tegevuse ülejääk, mida võiks pidada ka ettevõtete kasumlikkuse kaudseks näitajaks, oli EL liikmesriikide võrdluses madalaimate hulgas," märkis ökonomist.

Ettevõtete tugev käibekasv aitas Mertsina sõnul möödunud aastal kaasa tööjõu tunnitootlikkuse tõusule. Kui 2015-2016 tööjõu tunnitootlikkus vähenes, siis möödunud aastal kasvas see jooksevhindades 6 protsenti, mis oli eelnenud kolme aasta parim tulemus.

"Tootlikkuse ja tööjõukulude kasvu vahe küll vähenes, kuid see tähendab vaid ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime languse aeglustumist. Kuna oleme kaotamas oma hinnapõhist konkurentsivõimet, suureneb ettevõtetel vajadus mitte ainult investeerida rohkem tootearendusse ja tootlikkust tõstvasse kapitali, vaid parandada ka töökorraldust ja juhtimist ning tõhustada tarneahelaid," sõnas Mertsina.

Ettevõtete investeeringud kasvasid pärast nelja-aastast langust. "Suurenenud nõudlus ja koos sellega vaba kapitali vähenemine, hindade tõus, ettevõtete paranenud kindlustunne ning jätkuvalt soodsad laenuintressid on pannud ettevõtteid rohkem investeerima. Pärast neli aastat järjest kestnud langust, suurenesid ettevõtete investeeringud 15 protsenti," ütles Mertsina.

"Ettevõtete investeeringute struktuuris on viimasel paaril aastal tõusnud järsult transpordivahendite osakaal, samas kui ehitistesse tehtud investeeringute osakaal on langenud. Kõige otsesemalt efektiivsusse panustavate - masinatesse, seadmetesse ja arvutisüsteemidesse tehtud – investeeringute osakaal on viimasel neljal aastal püsinud võrdlemisi stabiilne," lisas Swedbanki peaökonomist.

Kuigi investeeringute osakaal ettevõtete käibes möödunud aastal veidi tõusis, on see pikemas vaates Mertsina hinnangul langustrendis. "Vaatamata sellele oli möödunud aastal Eestis tehtud investeeringute osakaal SKP suhtes EL liikmesriikide võrdluses kõrgeimate hulgas. Ühest küljest on investeeringute osakaalu languse taga ettevõtete vähenenud kasumlikkus, kuid ka investeerimisvajadus on koos majanduse arenguga tasapisi vähenenud," märkis Mertsina.

Esialgsetel andmetel oli 2017. aastal ettevõtlussektori kogukasum 2,8 miljardit eurot, mis oli 5 protsenti suurem kui aasta varem, teatas statistikaamet teisipäeval.

Võrreldes 2016. aastaga suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse ettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim kinnisvara ja hulgikaubandusettevõtted. Töötleva tööstuse kasum suurenes 2016. aastaga võrreldes ligi kolmandiku võrra ning seda mõjutas põhiliselt elektroonika-, kütteõlide ja toiduainete tööstuse kasumite suurenemine.

 

Baltic News Service