Blogi > Töötus

Töötushüvitiste süsteemi muutmise analüüs valmib märtsis

TALLINN, 28. jaanuar, BNS – Peaminister Jüri Ratas arutas ametiühingute ja tööandjate esindajatega töötushüvitiste süsteemi muutmist; märtsis valmiv analüüs peaks tooma rahvusvahelisest praktikast Eestile sobivad lahendused, mis vähendavad vaesust ja on kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega.

"[Töötushüvitiste süsteemi muutmine] on praegu analüüsi faasis ja veebruarikuu jooksul tulevad ka ettepanekud. Täna leppisime kokku selles, et Eesti Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate Keskliit teevad koostööd ja lepivad kokku selle reformi põhilised eesmärgid, ja kui suudame, siis ka nende tehnilised eesmärgid," ütles ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson BNS-ile.

Valitsuse pressiesindaja sõnul näeb sotsiaalministeerium ühe probleemi lahendusena mullu loodud noortegarantii tugisüsteemi, mille abil saavad omavalitsused registriandmete põhjal nimekirja oma piirkonna potentsiaalselt abi vajavatest noortest, et pakkuda neile tuge haridusteele või tööturule naasmiseks. Lisaks räägiti kohtumisel proovipäevade regulatsioonist ning karjäärinõustamisest koolides.

Ka arutas peaminister ametiühingute ja tööandjate esindajatega töötushüvitiste süsteemi muutmist, mille ettevalmistamist alustas sotsiaalministeerium möödunud aastal. Lisaks käsitleti pensionide jätkusuutlikkuse tagamist, aga ka sotsiaalpartnerite kaasamist puudutavaid küsimusi.

Valitsuse liikmetest osalesid koos peaministriga kohtumisel tervise- ja tööminister Riina Sikkut ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Sotsiaalministeerium alustas töötushüvitiste süsteemi muutmiseks ettevalmistusi mullu, kui kuulutas välja hanke süsteemi väljavaadete analüüsimiseks. Vastava uuringu koostab Sihtasutus Poliitikauuringute Keskuse Praxis. Petersoni sõnul peaks analüüs valmima järgmiseks kolmepoolseks kohtumiseks. "Oleks paralleelselt uuring ja meie kokkusaamine," lisas ta. "Üldiselt tänane koalitsioon ütles, et neid see asi huvitab ja loodavad, et järgmine jätkab, milleks antakse sellele võimalikult sisuline põhi."

Ligi pooled Eesti töötutest elavad vaesuses. Ühelt poolt on selle põhjuseks töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise ranged tingimused, teisalt hüvitiste suurus, rääkis tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich mullu juulis. "Samuti on õiguskantsler juhtinud tähelepanu, et töötushüvitiste süsteem ei ole piisavalt paindlik ega pole sammu pidanud töötamise uute trendidega. Nende probleemide lahendamiseks peame töötushüvitiste süsteemi muutma," lisas Ehrlich.

Uuringus töötatakse lähtuvalt Eesti töötushüvitiste süsteemi kitsaskohtadest ja rahvusvahelisest praktikast välja Eestile sobivad alternatiivsed lahendused, mis ei soosi pikka töötusperioodi, vähendavad vaesust ja on kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega.

Sotsiaalministeerium teeb uuringu tulemustele tuginedes valitsusele ettepanekud, kuidas töötushüvitiste süsteemi muuta.

Eestis pakuvad esmast kaitset töötusriski korral töötushüvitised – töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus. Töötuskindlustushüvitiste eesmärk on töötuse korral osaliselt kompenseerida kindlustatule kaotatud sissetulek. Töötutoetuse maksmise eesmärk on tagada töötule aktiivse töö otsimise ajal minimaalne sissetulek. 2018. aastal oli töötutoetuse suurus 164,61 eurot kuus ja minimaalne töötuskindlustushüvitis 242,73 eurot.

 

Baltic News Service