Uudised > Aktsiis

Uuring: alkoaktsiisi laekub 2018. aastal 80 miljonit oodatust vähem

TALLINN, 10. oktoober, BNS – Konjunktuuriinstituut prognoosib, et järgmisel aastal laekub riigieelarvesse ligi 80 miljonit eurot vähem alkoholiaktsiisi kui rahandusministeerium planeerib ning juba sel aastal on vaatamata järsule aktsiisitõusule maksulaekumine absoluutnumbrites madalam kui varasematel aastatel.

"Piiriüleste ostude käivitajaks on olnud alkoholi aktsiisitõusudega kaasnenud hinnaerinevus Lätis müüdavate toodetega. Seetõttu on piirikaubandusel suur mõju aktsiisi ja käibemaksu laekumisele riigieelarvesse," ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing pressiteate vahendusel.

Viimastel aastatel on riik tõstnud alkoholiaktsiise suuremas ulatuses kui varasematel aastatel. Sellest tulenevalt on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja andmetel kange alkohol Eestis ligi kaks korda ning õllekohver 2,5 korda kallim kui Läti piiriäärsetes poodides.

Tekkinud piirikaubanduse tõttu jääb 2017. aastal alkoholi aktsiisimaksu laekumine Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul tunduvalt alla riigieelarves planeeritule. Seda vaatamata sellele, et rahandusministeerium on juba aktsiisilaekumise prognoosi korrigeerinud 38 miljonit eurot väiksemaks.

"Vaatamata aktsiisimäära tõusule on aktsiisilaekumine absoluutnumbrites jäänud madalamaks kui varasematel aastatel, võrreldes 2016. aastaga laekub 2017. aasta eelarvesse 16 protsenti vähem maksutulu," ütles Josing.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul ei mõjuta järsk ja kiires tempos tõusev alkoholiaktsiisimäär üksnes alkoholiturgu, vaid mõju laieneb ka teistesse majandusharudesse. "Järgmisel aastal planeeritud täiendava alkoholiaktsiisitõusu kontekstis väheneb Eesti alkoholi hindade vahe Soome hindadega oluliselt, mistõttu hakkab järjest enam maksulaekumisi mõjutama ka põhjapiirilt hääbuv alkoholieksport ning see omakorda mõjutab nii turismi- kui tööstussektorit," lisas Palts.

"Riik soovib aktsiisitõusuga vähendada alkoholi tarbimist. Eesmärk on põhjendatud, kuid tänaseks on pigem selge, et alkoholiaktsiisi tõusu tagajärjel kannatab eeldatust oluliselt rohkem eelkõige riigieelarve, kuid tarbimine ei vähene endiselt," ütles Palts. Ta lisas, et uuringu tulemuste taustal võiks riik kaaluda 2018. aasta aktsiisitõusust loobumist, et stabiliseerida eelarvelaekumised ja mitte süvendada piirikaubandust.

"Pigem tuleb alkoholi tarbimise vähendamise saavutamiseks keskenduda ennetustegevustele, laste- ja noorte huvihariduse võimaluste pakkumisele, teadlikkuse suurendamisele ja sotsiaalsete hoiakute muutmisele. Vaid nii on võimalik tagada, et tarbimise vähenemine on reaalne ja püsiva mõjuga," rääkis Palts.

Eesti Konjunktuuriinstituut viis läbi uuringu "Trendid Eesti alkoholiturul seoses aktsiisimaksude tõusuga" kaubandus-tööstuskoja tellimusel.

 

Baltic News Service