Blogi > Eurostat

Uuring: CO2-heitmete kasvu poolest oli Eesti mullu EL-is teisel kohal

LUKSEMBURG, 5. mai, BNS – Eurostati hinnangul kasvas Euroopa Liidu riikide koondarvestuses fossiilsete energiaallikate põletamisest pärinevate (EL) süsinikuheidete kogus eelmise aastaga 1,8 protsenti – suurimad panustajad heitmekasvu olid seejuures Malta 12,8 protsendiga ja Eesti 11,3 protsendiga, samas kui Lätis ja Soomes CO2-emissioon hoopis vähenes, vahendab Presseportal.de.

Eurostati hinnangul tõusis CO2-heitmete hulk eelmisel aastal suuremas osas EL-i liikmesriikidest. Malta 12,8-protsendisele ja Eesti 11,3-protsendisele kasvule järgnesid pingereas Bulgaaria 8,3-protsendise, Hispaania 7,4-protsendise ja Portugal 7,3-protsendise kasvuga. CO2-heitmete hulk aga hoopis vähenes Soomes, ja seda 5,9 protsendi võrra, Ühendkuningriigis 3,2 protsendi võrra, Iirimaal 2,9, Belgias 2,4, Lätis 0,7 ja Saksamaal 0,2 protsendi võrra. Saksamaa CO2-heitmete maht moodustas EL-i kogumahust seejuures 23 protsenti.

"Eurostati ülevaates on käsitletud ainult energia tarbimiseks kasutatud fossiilsetest kütustest pärinev CO2. Eurostati info on pigem üks osa kogu pildist ja see ei anna tervikvaadet," kommenteeris BNS-ile keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp, kellel sõnul ei saa välistada, et teistes sektorites langes CO2-heide sedavõrd, et kogu 2017. aasta lõppheide sektoritevahelises vaates hoopis väheneb. "Reaalsed arvud Eesti CO2-heite kohta 2017. aastal saab alles 2019. aasta jaanuaris. Eurostati protsendid on arvutuslikud, põhinedes eelnevate aastate heitele."

Süsinikheide annab 80 protsenti EL-i kasvuhoonegaasidest ning mängib globaalsel soojenemisel olulist rolli. Saastet suurendavad nii kliimatingimused, majanduskasv, rahvaarv, liiklustihedus ja tööstussektor. Iga riigi CO2-heitmete mahtu mõjutab ka fossiilpõhiste energiatoodete sisse- ja väljavedu. Näiteks järgneb söe importimisele ka emissioonimahu suurenemine. Samas muudab elektriimport vaid lähte-, mitte sihtriigi heitmetaset.

 

Baltic News Service