UUDISED & BLOGI > Kindlustus

Uuring: kahjukäsitluse delegeerimisel erasektorile väheneb PPA kulu

TALLINN, 6. märts, BNS – Siseministeeriumi tellimusel valminud uuringu andmetel väheneksid politsei- ja piirivalveameti (PPA) menetluskulud aastas 500 000 euro võrra, kui politsei ei sõidaks edaspidi sündmuskohale vaid varalise kahjuga liiklusõnnetuse puhul ning delegeeriks kahjukäsitluse kindlustussektorile.

Kui politsei tegevuskulud väheneksid aastas umbes 500 000 euro võrra ning häirekeskuse omad 200 000 euro võrra, siis ainult varalise kahjuga liiklusõnnetuse kahjukäsitluse erasektorile delegeerimine tõstaks kindlustusandjate kulusid aastas umbes 600 000 euro võrra. Lisaks sellele tooks muudatus liikluskindlustuse klientidele kaasa väikese hinnatõusu – alla 1 euro aastas.

Uuringust selgus, et antud muudatuste sisse viimiseks on vajalik korralda teavituskampaania, avada liiklusõnnetuse nõustamisliin ning luua liiklusõnnetuse registreerimise ja kahjudest teatamise rakendus.

Liiklusõnnetuse nõustamisliini ülalhoiu kulud oleksid umbes 200 000 eurot aastas ning liiklusõnnetusest teatamise digirakenduse püsikulud on 20 000 eurot aastas. Ühekordse kuluna maksaks teavituskampaania ligi 200 000 eurot ning digirakenduse loomine 100 000 eurot.

Muudatuste tulemusel viidaks liiklusseadusesse sisse muudatus, millega poleks politsei teavitamine ainult varalise kahjuga õnnetuse puhul enam vajalik.

Varalise kahju tekitamine ettevaatamatusest liiklusseaduse kontekstis dekriminaliseeritaks, seega politsei lõpetaks ainult varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjal väärtegude menetlemise.

Osapoolte vastutuse küsimuses kokku leppimine sündmuskohal poleks enam kohustuslik. Piisaks sellest, kui osalejad koguvad ja talletavad kirjalikult piisavalt informatsiooni õnnetuse kohta ning teineteise kontaktandmed, mille põhjal saaks kindlustusseltsid ise kahjukäsitluse protsessis õnnetuse asjaolusid kaaluda ja otsuse langetada.

Samas reageeriks politsei väljasõiduga sündmuskohale endiselt kõigi õnnetuste korral, mis pole ainult varalise kahjuga. Näiteks inimkannatanuga õnnetused, joobes juhtimise või juhtimisõiguseta sõitmise kahtlustuse korral, kui sündmuskohal on vaja täiendavalt tagada liiklusohutust või toetada õnnetuses osalejaid, kes tulenevalt oma abitust seisundist pole võimelised ise toime tulema

Eelduslikult menetleks politsei ka edaspidi neid varalise kahjuga õnnetusi, mille puhul üks osapool on teadmata. Lisaks jääks kindlustusfirmadele võimalus pöörduda politsei poole tõendite vahendamiseks väga keeruliste õnnetuste puhul - näiteks siis, kui turvakaamera salvestusele pole kindlustusel võimalik muul moel ligi pääseda

Uuringu eesmärgiks oli siseministeeriumi tellimusel uurida, kas ja mil moel oleks võimalik politsei töömahu vähendamine ainult varalise kahjuga liiklusõnnetuste juures, et suurendada tõhusust riigivalitsemises

Praegu juhtub Eestis aastas pisut enam kui 35 000 liiklusõnnetust. Neist inimkannatanuga on vähem kui 1500. Enam kui 80 protsenti kõigist ja 70 protsenti varalise kahjuga õnnetustest lahendatakse sündmuskohal ilma politsei sekkumiseta

 

Baltic News Service