UUDISED & BLOGI > Valitsus

Valitsus kiitis heaks sisserände suurendamise eelnõu

TALLINN, 12. aprill, BNS – Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks ja saatis riigikokku välismaalaste seaduse muudatuse, mis viiks sisserände piirarvu alt välja kahekordset keskmist palka saavad tippspetsialistid ning pikendaks lühiajalise töötamist üheksalt kuult aastale, kuid jätaks sisserände piirarvu muutmatuks.

Siseminister Andres Anvelt ütles pressiteate vahendusel, et sisserände piirarvu eesmärk on eelkõige kaitsta Eesti enda tööturgu. "Samas vajame välismaiseid tippspetsialiste, et elavdada majandust ja luua täiendavaid töökohti meie inimestele. Oma otsuse tegemisel lähtus valitsus meie inimeste maksimaalsest kaasamisest tööturule ja regionaalse tööpuuduse vähendamisest," lisas Anvelt.

Prognoosi kohaselt asub Eestis tänavu tööle kuni 300 kolmandatest riikidest pärit tippspetsialisti.

Eelnõuga muudetakse sisserände piirarvu regulatsiooni jättes piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid. Praegu ei saa nad mitmel järjestikusel aastal sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla. Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Eelnõuga viiakse sisse A2-tasemel eesti keele oskuse nõue välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja soovivad taotleda uut elamisluba või pikendada olemasolevat. See nõue kehtib üksnes uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast muudatuse jõustumist 2018. aasta 1. juulil.

"Pikalt Eestis elav inimene peab omandama keele ja selle kaudu lõimuma paremini Eesti ühiskonnaga. Keeleõppevõimalused on meil riigis kõik loodud ja lähiajal lisandub neid veelgi," märkis siseminister.

Et leevendada majanduse tsüklilisest arengust tingitud tööjõupuudust, pikendatakse eelnõuga lühiajalise töötamise pikimat aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale.

Need seadusemuudatused põhinevad mullu kokku kutsutud sisserände regulatsiooni töörühma ettepanekutel. Veidi suurenenud koosseisuga sisserände regulatsiooni töörühm jätkab oma tööd pikaajaliste lahendustega ja esitab ettepanekud valitsusele järgmise aasta suvel. Eelnõu on planeeritud jõustuma 2018. aasta 1. juulil.

Muudatuste seletuskirjast lähtuvalt oodatakse, et muudatuste tagajärjel kasvab lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste arv 2500 inimese võrra, millele lisanduvad 124 tähtajalise elamisloaga töötavat tippspetsialisti.

Juhul, kui lisandub 2500 lühiajaliseks töötamiseks registreeritud töötajat, kes töötavad ühe aasta ja kellele makstakse nõuete kohaselt keskmist brutokuupalka, siis saab riik arvutuste kohaselt aastas sotsiaalmaksu ligi 12,6 miljonit eurot.

Nimelt oli mullu neljandas kvartalis keskmine brutokuupalk 1271 eurot, millelt tööandja maksab sotsiaalmaksu 33 protsenti ehk 419 eurot kuus. Seega lähtub siseministeeriumi arvutusloogikast, et riik saab aastas ainuüksi tööandja makstava sotsiaalmaksu kaudu umbes 12,6 miljonit eurot [12 × 396 × 2500] maksutulu. Lisaks selle tarbivad välistöötajad kohapeal teenuseid ja ostavad toitu.

Rahandusministeeriumi 2017. aasta majandusprognoosi kohaselt on sisemajanduse kogutoodang hõivatu kohta keskmiselt 34 400 eurot aastas ja riigieelarve maksutulu kokku umbes 12 000 eurot aastas hõivatu kohta. Juhul, kui välismaalaste seaduse muudatusega lisandub 2018. aasta jooksul arvestuslikult 124 tippspetsialisti,siis lisandub siseministeeriumi arvutuse kohaselt aastas 3 miljonit eurot maksutulu.

Nimelt on tippspetsialisti maksutulu suurem kui Eesti keskmine – nad töötavad tähtajalise elamisloaga ja neile makstakse kahekordset Eesti keskmist brutokuupalka. Siseministeeriumi arvutusel toovad 124 tippspetsialisti lisanduvat maksutulu umbes 3 miljonit eurot aastas [124 × 2 × 12 000].

Sisserände piiramiseks kehtestati 1991. aastal immigratsiooni seaduses sisserändekvoot 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. 1993. aastal vastu võetud välismaalaste seaduses kehtestati sisserände piirarv samadel alustel.

Regulatsiooni loomisel oli sisserände piirarvu eesmärk piirata igasugust välismaalaste sisserännet Eestisse. Aja jooksul on ühiskonna ja majanduse arengujoontest või poliitilistest põhjustest lähtudes sisserände piirarvu alt välja toodud erinevate tunnuste alusel sisserändajaid.

Sisserände piirarvu alla ei lähe juba varasemalt näiteks inimesed, kes tulevad Eestisse õppima, tööle info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohale, idufirmasse või seoses teadustegevusega ning inimesed kes tulevad Eestisse ettevõtluseks seoses idufirmade või suurinvesteeringutega. Samuti ei lähe piirarvu alla lühiajaliselt Eestis töötavad inimesed; Euroopa Liidu, USA ja Jaapani kodanikud.

Nii möödunud kui ka ülemöödunud aastal sisserände piirarv erisustest hoolimata täitus – 2016. aastal detsembris ja 2017. aastal juulis. Sellest lähtuvalt esitas siseminister valitsusele ettepaneku muuta sisserände piirarvu, et vältida olukorda, kus piirarvu regulatsioon muutub takistuseks väljastpoolt Euroopa Liitu tööjõu sissetoomisel.

Valitsus otsustas sisserände piirarvu mitte tõsta ja pigem leevendada sisserände piiranguid muude meetmetega – ehk siis pikendades lühiajaliselt Eestis töötamise maksimumaega ja viia tippspetsialistid ka piirarvu alt välja.

Samuti kiidab valitsus neljapäeval heaks muudatuse, mille kohaselt nõutakse välismaalaselt elamisloa pikendamisel eesti keele oskust tasemel A2. Elamisloa pikendamise ajaks on välismaalane Eestis elanud viis aastat, mille jooksul tal on võimalik õppida eesti keelt nii riigi pakutavas kohanemisprogrammis kui ka iseseisvalt, teatas siseministeerium veebruari alguses.

Keskmiselt on alates 2014. aastast välja antud 1740 tähtajalist elamisluba töötamiseks. See on aasta-aastalt kasvanud jõudes 2017. aastal 2273 loani.

Lühiajalise töötamise registreerimise otsuste arv kasvas möödunud aastal drastiliselt. Kui 2015. ja 2016. aastal registreeriti mõlemal aastal umbes 1800 lühiajaliselt töötajat, siis möödunud aastal registreeris politsei- ja piirivalveamet 7584 lühiajalist töötajat.

Lühiajalise töötamise registreerimise arvu märgatava kasvu 2017. aastal põhjustas siseministeeriumi hinnangul ühelt poolt möödunud aasta 17. jaanuaril jõustunud seadusemuudatus, millega pikendati lühiajalise töötamise maksimumaega kuuelt kuult üheksa kuuni. Teiselt poolt on põhjuseks sisserände piirarvu täitumine, mistõttu polnud alates 2017. juulist võimalik taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks ja selle asemel kasutati tööjõu seaduslikuks värbamiseks lühiajalise töötamise registreerimist.

Politsei- ja piirivalveamet prognoosib 2018. aastaks 10 000 lühiajalise töötamise registreerimise taotlust, mis on 2416 võrra rohkem kui 2017. aastal. Tõenäoliselt suurendab lühiajalise töötamise lubatud ajavahemiku pikendamine ühe aastani lühiajaliste töötamiste registreerimist, sest võimaldab kasutada ajutise viibimisalusega välistöötajaid valdkondades, mis on tundlikud majanduse arengu tsüklilisusele, ning vähendab vajadust taotleda kuni aastaste töövõimaluste puhul tähtajalist elamisluba.

 

Baltic News Service