Uudised > Tõõõnnetused

Valitsus toetas tööõnnetuste teatamiskohustuse vähendamist

TALLINN, 18. jaanuar, BNS – Valitsus toetas neljapäevasel istungil töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmist, mis muudab nõudeid paindlikumaks ja ka muuhulgas ei nõua enam kergemate tööõnnetuste raporteerimist tööinspektsioonile.

"Pikka aega muutmata olnud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses oli palju nõudeid, mis koormasid ettevõtjaid formaalsete kohustuste ja lisakuludega. Põhjaliku analüüsi ja huvigruppide kaasamise tulemusena on valminud arusaadav ja õigusselge töötervishoiu ja tööohutuse regulatsioon," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski pressiteate vahendusel. "Uued nõuded suunavad tööandjat ka ise rohkem ohutu töökeskkonna peale mõtlema, kaitstes seeläbi ka töötajat paremini vahetut mõju omavate ohtude eest."

Eelnõu eesmärk on soodustada ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist, parandada kehtiva korra õigusselgust ning vähendada tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel.

Muudatusega kaotatakse tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest ja töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning esitada igal aastal töökeskkonnanõukogu tegevuse aastaaruanne.

Lisaks ei pea tööandja tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Edaspidi ei uuri tööinspektsioon tööõnnetusi kriminaalmenetluse läbiviimise ajal, et vältida tööõnnetuste uurimisel paralleelset menetlust.

Uue korra järgi antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb sätestada konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele.

Praegu peab tööandja saatma tervise kontrolli iga töötaja esimesel tööleasumise kuul. Praktikas on selgunud, et tööandjad ei võta tervisekontrolli saatmisel aluseks töökeskkonna riskianalüüsi ja ohutegurite mõju töötajale. Seetõttu läbivad töötajad tervisekontrolli ühetaoliselt, hoolimata neile reaalselt mõjuvate riskide suurusest.

Seaduse muutmisega on plaanis siduda töötaja tervisekontrolli vajadus senisest selgemalt töökeskkonna riskidega. Töötaja tuleb suunata tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest. Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi katseaja jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul.

Tööandjal on edaspidi senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle, näiteks muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi ettevõtte vajadustest lähtuvaks.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2019.

 

Baltic News Service