Website Online Counter
Blogi > Tunnel

Vesterbacka uuring: Eesti võidab Helsingi tunneliga kümneid miljardeid

TALLINN, 13. september, BNS – Peter Vesterbacka juhitava Finest Bay Area tellitud ja Soome firma Taloustutkimus poolt läbi viidud uuringu kohaselt toob Tallinna-Helsingi tunneli ehitamine ja käitamine aastani 2050 kahe riigi majandusse juurde ligi 300 miljardit eurot, millest 47 miljardit peaks tulema Eestisse, vahendab Postimees.

Taloustutkimuse uurija Pasi Holm ütles lehele, et tunneli ehitamisperioodil aastatel 2021–2025 lisab see SKT-le 600 miljonit eurot aastas, mis tähendaks 2,5 protsenti Eesti SKT-st. Vastavad arvud Soome poolel oleks 2,4 miljardit eurot, mis on SKT-st 1,1 protsenti. Lisaks võib Holmi sõnul veel juurde arvestada võimendusefekti, mille kordaja on tema väitel 1,8.

Lisanduv raha tekiks Holmi selgitusel nii tunneli ehitamise, sellega seonduvate elamute ja kontorite ehitamise, uute elanike tarbimise, kinnisvara väärtuse tõusu ja kaksiklinna tekke sünergiast. Vesterbacka visiooni järgi tekib tunneli mõlemasse otsa ja ka rajatavatele tehissaartele kaasaegne ja kohati utopistlik elukeskkond, mis meelitab juurde uusi elanikke.

Seejuures ületab Vesterbacka prognoos reisijate kohta enam kui kaks korda riikidevahelise tunneliprojekti FinEst Link uuringu oma – Taloustutkimuse hinnangul tehakse 2040. aastal tunnelirongiga ligi 52 miljonit reisi. Ühtlasi teeksid 19 miljonit reisi uued pendelrändajad. 

Holmi sõnul võib kinnisvarahindade ja üldise elukalliduse suure erinevuse tõttu Soomest Eestisse kolida umbes 20 000 soomlast, kes jäävad edasi Soome tööle. Samamoodi kolib uuringu järgi umbes kolmandik Soomes töötavatest eestlastest Eestisse, kuigi jäävad tunduvalt suurema palga tõttu edasi tööle Soome.

Arendaja plaanide järgi hakkab tunnelirongi aastapilet maksma 2499 eurot. Ühe otsa pileti hinnaks plaanitakse 50 eurot.

Uuring räägib ka lisanduvatest tuludest, mida toovad uute elanike kulutused ning nende jaoks ehitatud kinnisvara. Suurimat kasu näeb Holm Tallinna ja Helsingi sisulisest ühinemisest tekkivas lisanduvas tulus. Tema arvestuste järgi lisab ainuüksi kaksiklinna teke kuni 2050. aastani igal aastal Eesti SKT-le 0,15 protsenti ja Soome SKT-le 0,1 protsenti. Tunneli ehitamisperioodil 2021–2025 lisanduks Eesti SKT-le 600 miljonit eurot aastas.

Uurimuse aluseks võttis Holm Rootsi ja Taani vahelise Öresundi silla. Malmöt ja Kopenhaagenit ühendav sild tekitas samuti sisuliselt kaksiklinna ja aitas kaasa Kopenhaagenist vaesema Malmö majanduslikule tõusule.

Vesterbacka juhitav Finest Bay Area Development Oy ja Touchstone Capital Partners Ltd sõlmisid märtsikuu alguses 15 miljardi euro suuruse vastastikuste kavatsuste protokolli Soome ja Eesti vahelise tunneli rahastamiseks, mille kohaselt antakse kolmandik rahastusest omakapitalina ning kaks kolmandikku laenuna.

Hiina fond saab vähemusosaluse ning kohustub andma projektile laenu. Varem on tunnelit nõustunud rahastama Dubai fond ARJ Holding 100 miljoni euro ulatuses.

Vesterbacka soovib tunneli valmis ehitada juba 2024. aasta lõpuks, riigihalduse minister Jaak Aabi hinnangul pole see aga realistlik.

Vesterbacka kinnitab seejuures, et tehnoloogiliselt on Hiina ettevõtete China Railway International Groupi (CRIG) and China Railway Engineering Companyga (CREC) võimekus piisav, et tunnel valmis ehitada 2–2,5 aastaga.

Enne seda on vaja, et Eesti valitsus algataks riigi eriplaneeringu. Esialgne taotlus ei olnud aga riigi hinnangul piisava infoga, nüüdseks on riik juba kolmandat korda selgitusi küsinud ja ootab juulikuust alates vastust.

 

Baltic News Service