Site Online Counter
Skip to main content

Töö ootab

Töö ootab.

Tööd ootavad. Töökohad ootavad.

Töö ootab tegijaid. Vali sobiv töökoht ja kandideeri kohe! Igaüks meist on vähemalt korra elus tööd otsimas. Siis on hea teada, kus töö Sind ootamas on. Kindlasti ootame Sind Kandideeri.ee -s, kui oled töökohta vahetamas või tööturule sisenemas.

Alati on siin valik töökohti, Sind ootamas. Mõnikord on töid rohkem, mõnikord jälle vähem. Kõik sõltub hetkevajadustest. Töö vajab tegemist!

Värsked töökuulutused

Finrak OÜ
Finland
01 Oct, 2022
Palgavahemik (Bruto):
€13.00 - €18.00 tunnis
Töökuulutus aegub:
31 Oct, 2022
Aadli Puhastusteenused OÜ
Tallinn, Harju County, Estonia
01 Oct, 2022
Palgavahemik (Bruto):
€1,000 - €1,700 kuus
Töökuulutus aegub:
30 Oct, 2022
EFC NORGE AS
Norway
01 Oct, 2022
Palgavahemik (Bruto):
€21.00 - €27.00 tunnis
Töökuulutus aegub:
30 Oct, 2022
Eastcon AG Eesti OÜ
Kanali tee 6, 10112 Tallinn, Estonia
30 Sep, 2022
Palgavahemik (Bruto):
€1,200 - €3,000 kuus
Töökuulutus aegub:
19 Oct, 2022
Greiner Packaging AS
Tammi tee 42, Rannamõisa, Harju County, Estonia
30 Sep, 2022
Palgavahemik (Bruto):
€980 - €1,155 kuus
Töökuulutus aegub:
28 Oct, 2022
Ruum Kinnisvara OÜ
Kaugtöö (Telliskivi 60, 10412 Tallinn, Eesti)
30 Sep, 2022
Palgavahemik (Bruto):
€3,000 - €6,000 kuus
Töökuulutus aegub:
20 Oct, 2022
D&D Invest tööpakkumised
Soome, Tampere
29 Sep, 2022
Palgavahemik (Bruto):
€20.00 - €30.00 tunnis
Töökuulutus aegub:
29 Oct, 2022
Saare Tours
Eesti
28 Sep, 2022
Töökuulutus aegub:
27 Oct, 2022
D&D Invest tööpakkumised
Soome.
28 Sep, 2022
Palgavahemik (Bruto):
€16.00 - €22.00 tunnis
Töökuulutus aegub:
28 Oct, 2022
D&D Invest tööpakkumised
Soome, Tampere.
28 Sep, 2022
Palgavahemik (Bruto):
€13.00 - €15.00 tunnis
Töökuulutus aegub:
06 Oct, 2022
Personalileidja OÜ
Harjumaa, Estonia
28 Sep, 2022
Palgavahemik (Bruto):
€2,000 kuus
Töökuulutus aegub:
30 Oct, 2022
Andilaid OÜ Akadeemia bowling
Akadeemia tee 30, Tallinn, Estonia
28 Sep, 2022
Palgavahemik (Bruto):
€6.50 - €7.50 tunnis
Töökuulutus aegub:
26 Oct, 2022

Blogi, Artiklid ja Uudised

Sageli räägitakse enesejuhtimisest kui  ajajuhtimisest . Seda kinnitavad ka paljud enesejuhtimise koolitusel osalejad, kui küsida, mida enesejuhtimine sinu jaoks tähendab. Paljud ütlevad, et see tähendab oma aja paremat planeerimist, oma tegevuste paremat planeerimist, oma  produktiivsuse suurendamist  jms. Aga kuhu jääb siit loetelust “enesejuhtimine” ehk “iseenda juhtimine”. Sellele küsimusele vastamiseks peame vaatama sügavamale – miks jäävad asjad tegemata, miks me lükkame asju edasi, miks me teeme asju, mida hiljem kahetseme vms? Nii jõuame eneseteadvustamiseni, mis võimaldab avastada  “Mõtted – Emotsioonid – Käitumine – Tulemused” dünaamika , mille abil saame päriselt iseenda juhtimisega tegelema hakata. Enam mitte oma käitumist mõista ja suunata püüdes, vaid vaadeldes ja avastades, mis meie sees “suunab” meie käitumist – tegema asju, mida teha ei taha; ja jätma tegemata asjad, mida oleks vaja teha. Kui soovid iseennast, ja lõpuks seeläbi ka oma “aega” paremini “juhtida”, alusta nende 5 asja teadvustamist ja jälgimist.     Allikas: motivaator.ee , Motivaatori asutaja, juht ja koolitaja Kai do Pajumaa
Kuigi juhtimisvaldkonna uurijad ütlevad, et enesekindlus on tõhusate meeskondade loomisel juhi  väga vajalik omadus  (ka inimestena tõmbab meid rohkem ju enesekindlate liidrite poole), rõhutavad nad, et  enesekindluse ning ülbuse vahel on peenike joon . Nimelt kurdavad paljud töötajad juhtide poolse  vähese suhtluse, pideva kriitika ning ennasttäis oleku  üle. Juhid ise seda sageli aga ei tunnista – või äkki nad lihtsalt ei teadvusta, kuidas nad oma tiimile paistavad. Seetõttu kinnitavad ka paljud uuringud, et “keskpärasest juhist” “suurepärase juhini” jõudmiseks on vaja leida tasakaal nn  professionaalse enesekindluse ja personaalse alandlikkuse (haavatavuse) vahel. Kuidas seda mõista ja saavutada? KAS TUNNED ÄRA ENNAST VÕI OMA JUHI? Enne sellele küsimusele vastamist tasub heita pilk peale Martin Babinec’i uurimustööle, kus toodi välja tüüpilised käitumismustrid, mis paljud juhid  enesekindlast hoopis ülbeks ja enesekeskseks  muudavad. Vaata, kas leiad siit ka enda või oma juhi kohta käivaid omadus? Juht  räägib tihti  oma oskustest ja saavutustest (ka varjatult); Juhti ei paista huvitavat teiste/töötajate arvamus, sest ta  usub end teadvat kõiki vastuseid  (kuigi ta võib vahel sellise mulje jätta, nagu huvitaks); Juht  ei tunne huvi  oma töötajate kui  inimeste vastu , vaid teda huvitavad eelkõige ainult nende kui  töötajate tulemused ; Juht arendab suhteid eelkõige  oma eesmärkide saavutamise  nimel, mitte suhete tugevdamiseks ja meeskonnatunde loomiseks; Juht teeb  oma suhtumises ja käitumises vahet , kas suhtleb parajasti madalama taseme või enda tasandi töötajaga (teise juhiga). KUIDAS AGA OLLA SIIS JUHINA VEIDIKE “ALANDLIKUM”? Tony Schwartz  on  New York Times’ is välja toonud vägagi väärtusliku definitsiooni alandlikkuse kohta: “Ehe alandlikkus ei ole otseselt seotud sinu nõrkuse või ebakindlusega. Tegelikult osutab alandlikkus võimele näha  teiste tugevusi, austada teiste arvamusi  ning loobuda oma välist tähelepanu nõudvast identiteedist sisemise rahulolu kasuks “ Courtney Seiter viitab näiteks oma artiklis ‘ ‘ Eduka juhi saladused ‘ ‘ neljale viisile, kuidas olla piisavalt enesekindel, aga samal ajal ka sõbralikult alandlik juht: 1. TUNNISTA ENDALE JA TEISTELE SEDA, ET SA EI TEA ALATI KÕIKI VASTUSEID Harvard Business Review  väidab, et kui juhid näitavad tihedamini välja, et neil puudub vastus igale küsimusele, loob see töötajatele soodsa võimaluse pakkuda ise lahendusi. See aitab tekitada meeskonnas positiivset vastastikust sõltuvust, kus töötajad saavad üksteise peale loota, kui keegi tööga või probleemse ülesandega hädas on. Teisalt arendab see omakorda ka töötajate probleemi lahendamise võimekust ning kaasab neid otsuste langetamise protsessi, et ka nemad end tähtsana ning vajalikuna tunneksid. 2. PRAKTISEERI “ANDMIST & EESKUJU” KÄSUTAMISE (MANAGEERIMISE) ASEMEL Tähtis on vaadata oma positsiooni kui võimalust oma töötajatele midagi pakkuda (nendele midagi anda) ja hea eeskuju olla. Selle asemel, et mängida ego mänge, kus juht on boss ja teised alluvad, võib küsida endalt, mida mina saaksin teiste jaoks ära teha? Kuidas mina juhina saaksin alluvate igapäevast rutiini veidigi elavdada või tööpaika mugavamaks ja sõbralikumaks kohaks muuta? Järgnev illustratsioon nimelt annab hea võrdluspildi domineeriva ning andva juhi  kohta. 3. JAGA OMA MEESKONNAGA OMA VIGU, PUUDUSI JA EBAÕNNESTUMISI Kui juhid näitavad end oma inimlikust küljest, siis on alluvatel nendega palju kergem resoneeruda ning nad julgevad probleemide ja puuduste ilmnemisel ka nendest rääkida. Samuti on  haavatavuse ülesnäitamine  üks suurimaid enesearengu (juhi ego/identiteedi purustamise) viise ja võimsamaid juhtimisvõtteid, mida seda kasutama hakanud juhid on hiljem tunnistanud. 4. MÄRKA ROHKEM IGA INDIVIIDI PANUST MEESKONNAS Kui juht võtab tähelepanu iseendalt ja oma huvidelt/vajadustelt, ning suunab selle rohkem indiviididele meeskonnas, tajub juht ka lihtsamini oma  töötajate ja kogu meeskonna edu paremini. Mõistes seda, kuidas iga lüli meeskonnas lõpp-protsessi päriselt mõjutab, õpib juht seeläbi iga  töötaja panust rohkem märkama ja hindama , mis viib  tunnustava meeskonnakultuuri  tekkimiseni. KÜSIMUSED MÕTISKLEMISEKS JUHILE 1) Kas pead end enesekindlaks inimeseks? Aga juhiks? Kuidas sa jälgid ja hindad, et sinu enesekindlus ei paistaks sinu meeskonnale üleoleku ja ülbusena? 2) Kuidas tavaliselt käitud, kui keegi juhib tähelepanu mõnele sinu eksimusele või puudusele? Kas sinu tiimist keegi seda üldse kunagi teeb? Kui ei tee, kas see iseenesest juba ohumärk pole (nad kardavad sind)? 3) Kui avatuks sa oma meeskonda hindad täna olevat 10 palli skaalal, kus 10 tähendab seda, et inimesed räägivad väga mugavalt ja avatult nii oma edust kui ka oma puudustest (reageerivad tänuga üksteisele antud tagasisidele), ja 1 tähendab kaitses olekut nii üksteise kui sinu suhtes (eelkõige just tagasisidele)? Kas oled ise näidanud juhina eeskuju, kuidas olla avatud tagasisidele? Allikas:  motivaator.ee , Motivaatori asutaja, juht ja koolitaja Kaido Pajumaa  
Koolitus " Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika " toimub Kinnisvarakoolis 06/10/2022. Koolitusel annab vandeadvokaat Raul Keba ülevaate planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamisest praktikas. Koolitusele on oodatud: riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud , kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga; kinnisvara arendamisega tegelevate ettevõtete spetsialistid , sh maaklerid , hindajad jne; ehitusettevõtete spetsialistid , kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega; arhitektid  ja projekteerijad ; muud valdkonnast huvitatud isikud. Koolitus " Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika " toimub 06/10/2022 kell 10.00-15.15   hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom'i keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee
Olen 10 aastase koolitaja töö käigus palju kuulnud väidet, et  “pehmete” juhtimisvõtete kasutamine  (loe: töötaja kogemusele keskenduvad juhid) mingit otsest kasu ei too, sest neid tegevusi ja nende mõju ei ole võimalik mõõta. Tegelikkuses see muidugi nii pole, sest sarnaselt numbritele on võimalik ka  mõõdetavad käitumuslikud mõõdikud välja töötada  ja nende mõju töötulemustele nii isiklikul kui meeskondlikul tasandil hinnata. Pigem julgen öelda, et selliste väidete taga on  hirm ja ebakindlus .  Kõvade juhtimisvõtete  kasutamise all peetakse ju eelkõige silmas  Exceli kaudu juhtimist  – kõik, mis mahub Excelisse, on oluline. Käitumuslike mõõdikute puhul pole aga Excelist sageli kasu, sest kuidas sa inimesi ikka sinna Excelisse paigutad? Samas aga ei saa ju väita, et inimeste käitumisi, nende mõtteid, motivaatoreid, vajadusi jms pole olemas. Need on vägagi olemas, ja mõjutavad täiesti vahetult Excelisse mahtuvate mõõdikute täitumist. Äkki polegi aga probleem niivõrd “kõvade” juhtide usus, vaid pigem  ebakindluses oma töötajatele liiga lähedale minna ? Äkki ei julge nad lihtsalt küsida, mida tema  töötajad meeskonnas toimuvast päriselt arvavad ; mida töötajad palga kõrval  oluliste motivaatoritena tähtsustavad ; kuidas nad meeskonna  sisekliimat hindavad ; kui  väärtuslikena nad end tunnevad  jne. Vastused nendele küsimustele mõjutavad ju töötajat igas tema olemuse aspektis sh mõõdetavate tulemuste saavutamises, mistõttu  tasuks igal juhul nendest rääkida , ja võib-olla isegi neid “juhtida”.     Allikas: motivaator.ee , Motivaatori asutaja, juht ja koolitaja Kaido Pajumaa  
Kui oled korragi elus läbi viinud tööintervjuud, oled arvatavasti märganud, kuidas mõlemad osapooled seal nn  oma “mängu mängivad ” – uus töötaja püüab oma võimalikke isiklikke nõrkusi peites endast võimalikult head muljet jätta, et soovitud töökoht ikka endale saada. Ja  (personali)juht  püüab võimalikke töökoha nõrkusi peites ametikohast võimalikult head muljet jätta, et soovitud kandidaat ikka endale saada. Kuid nagu elus ikka, ei pruugi varjamine lõpuks kummalegi osapoolele kasu tuua. KUIDAS MA 1 NÄDALAGA UUE JUHI VASTU USALDUSE KAOTASIN Mäletan hästi seda 2008. aasta sügist, kui eraettevõtlusest väsinuna mõneks aastaks palgatööle otsustasin minna. Oli mul siis sõelale jäänud kaks pakkumist – projektijuhi koht ühes suures kindlustusfirmas ja müügidirektori koht väiksemat sorti mänguasjafirmas. Otsustasin lõpuks mänguasjafirma kasuks, sest selle ametist lahkuv müügidirektor ja omanikust firma juht maalisid mulle tunni vältel oma ettevõttest lihtsalt niivõrd ilusa pildi. Nende juttude kohaselt oli tegemist innovaatilise turuliidriga, kes kohe-kohe kõiki konkurente kokku ostma hakkab. Mind lubati 2 esimese kuu jooksul tõeliseks valdkonna profiks koolitada ja hiljem ka välismaale tehastesse koolitustele saata. Samuti räägiti sellest, kuidas nad on kohe uude kontorisse kolimas, sest kiire edu taustal pole nad praegusest tagasihoidlikumast lihtsalt veel uude kolida jõudnud. Ma olin lummatud lausa kõigest, mida kuulsin! Üllatus oli minu jaoks aga suur, kui esimesel tööpäeval kohale ilmudes sekretär minu saabumisest midagi ei teadnud ja juht samuti minu tuleku ära oli unustanud. Pani siis sekretär mind lihtsalt ühe pabereid täis laua äärde istuma ja palus end asjaga kurssi viia. Millega täpsemalt? Sellele ma vastust ei saanudki. Ilmus siis pärastlõunal välja üllatunud näoga juht-omanik, kes ütles, et täna on väga kiire, mistõttu pistis ta mu ette lauale paki kliendilepinguid, mille alusel pidin hakkama klientidega otse kontakteeruma ja lepinguid pikendama. Küsides siis, mis saab lubatud väljaõppest ja kõigest tööintervjuul räägitust, sain vastuseks:  “Hetkel on väga kiire sügisaeg ja kõik peavad endast 110% andma. Kui sisse ära elad ja veel uusi inimesi tuleb, teeme ka uute töötajate koolituse” . Ja kui järgmise nädala jooksul mõistsin veel, et tegelikult on ettevõte hoopis pankroti äärel ja pealegi puudub selles igasugune juhtimine ning protsessireeglid, sain tehtud veast aru. Kuna olin teise töökoha ka juba ära öelnud, pidin hetkel siiski sinna jääma. Aga minu usaldus selle ettevõtte ja juhi vastu oli kahjuks kadunud 1 nädalaga. 26 – 66 – 8 PARADOKS 2021. aasta Gallupi pühendumuse uuring Eestis näitas ilmekalt, kuidas Eesti töötajatest on keskmiselt 26% pühendunud (motiveeritud), 66% käivad tööl vaid vajadusest arveid maksta ning 8% töötavad oma juhile vastu. Kui juhtimiskoolitustel juhtide käest nende numbrite põhjuste kohta arvamust küsin, pakutakse sageli selleks “valed inimesed valel töökohal” ja üldist “laiskuse geeni”. Kui aga eespool kirjeldatud isikliku näite juurde räägin, hakkavad paljud juhid oma arvamuses sageli kahtlema. Ja nii leiamegi üheskoos järgneva 10 minuti jooksul hulga juhtimislikke apsakaid, mis tegelikult tihti töötajate  motivatsiooni ja pühendumust pärsivad , ning mille vältimiseks ka töötajad ise sageli midagi ette võtta ei saa. Üheks selliseks ongi  ausus tööintervjuul , mille puudumine minult motivatsiooni juba esimesel nädalal nulli viis. Loomulikult püüavad nii  uued töötajad kui tööandjad  endast tööintervjuul parimat muljet jätta, sest see kuulub sedalaadi “müügitöö” juurde. Tagamaks aga omavaheline pikaajaline koostöö ja pühendumus, tasub ehk vähemalt  (personali)juhil  tulevase töötajaga brutaalselt aus olla, sest sellega elimineerib ta võimaluse, et töötaja tegelikkusega kohtudes kiiresti oma algse motivatsiooni kaotab. Sellise aususe all pean silmas päriselt selgitamist, miks näiteks uut töötajat otsitakse; mis eelmise töötajaga juhtus; mida töötajad viimases rahulolu-uuringus negatiivset ja positiivset välja on toonud; kas ja kui tihti tuleb teha ületunde; missugused on üldised suhted meeskonnal oma juhiga jne. Kõik sellised delikaatsed teemad mitte ainult ei valmista uut töötajat reaalseks töökogemuseks ette, vaid tekitavad ka usaldust tulevase tööandja suhtes. AUSUS ON USALDUSE MÄRK. USALDUS ON PÜHENDUMUSE ALUS. Olen Motivaatori artiklites palju kirjutanud usaldusest (vaata nende kohta lähemalt  siin ), mis on kahtlemata igasuguse koostöösuhte aluseks. Kuidas saakski üks töötaja motivatsiooni uuel ametikohal üles leida ja oma tööle pühenduda, kui ta kohe alguses avastab, et talle on näiteks töö sisu, töötingimuste, tööaja, suhtumise, sisekultuuri, kolleegide jms kohta valetatud? See lihtsalt ei ole võimalik. Just seetõttu tasub juhina endalt täiesti ausalt küsida, kas ma olen kõikide uute töötajatega  tööintervjuul (täiesti) aus olnud ? Kas ma ütlen alati ausalt, siiralt ja avatult, mis neid ees ootab? Kas nad teavad kohe alguses, missugused probleemid teil on ja missuguste päris väljakutsetega (sh majasisestega) tuleb nendel silmitsi seista? Kas sa julged koguni tunnistada sinu kui juhi nõrkusi ja vigu? Kas sa üldse ise tead ja teadvustad neid täna? Kõik sellised küsimused aitavad sul juhina päris algusest töötajatega  usalduslikku suhet luua , mis kandub ajas üle nende  motivatsiooniks ja pühendumuseks . Mida ausamaks sa jääd, seda vähem pead tulevikus  meeskonnakoolitustesse ja motivatsioonikoolitustesse  investeerima, sest iga töötaja kõige olulisem motivaator on tema otsene juht (Gallupi hinnangul mõjutab töötaja pühendumust kuni 70% ulatuses tema vahetu juht). Kui inimene saab oma juhti usaldada ja ta näeb seda juba esimesel kohtumisel tööintervjuul, on see väga oluline sisend ka tulevikus usaldusliku suhte säilimiseks ja püsiva motivatsiooni ning pühendumuse tagamiseks. KÜSIMUSED MÕTISKLEMISEKS JUHILE Kas olid viimasel tööintervjuul aus? Kui aus sa 10 palli skaalal olid? Mille jätsid ütlemata? Kas oled olnud olukorras, kus avastad tööle asudes, kuidas sinuga ei oldud tööintervjuul päris aus? Kuidas see sinu motivatsioonile mõjus? Kui palju tuge sa uutele töötajatele tööle asudes pakud? Kas võtad selleks eraldi aega? Allikas:  motivaator.ee , Motivaatori asutaja, juht ja koolitaja Kaido Pajumaa  
Kinnisvara täiendkoolitus toimub 04-12/10/2022 Kinnisvarakoolis. Neljal koolituspäeval annavad kinnisvaraõigusest, rahapesust, kinnisvara andmebaasidest ja registritest, kindlustamisest, kinnisvaraturust, detailplaneeringutest ning maakleritegevusest ülevaate Evi Hindpere, Darja Sudarinen, Andres Teder, Liina Laks, Tõnu Toompark, Marko Sula ja Kaido Kaljuste. Kinnisvara täiendkoolitus on mõeldud just Sulle kui: soovid arendada seniseid teadmisi kinnisvarasektorist ja juriidikast ; soovid värsket vaadet kinnisvarasektori majanduslikust aspektist ; soovid pakkuda enda klientidele paremat ja kvaliteetsemat teenust ; soovida saada veel paremaks maakleriks ; soovid läbida maakleri kutseeksami . Kinnisvara täiendkoolitus toimub 04-12/10/2022 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom'i keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee
Sisemaailmas toimuv, sisemaailma valitsemine, sisemaailma korrastamine jne … need on kõik viimaste aastate trendid enesearengus, juhtimises ja õnneotsingutes, millega ühel või teisel moel usutavasti kõik kokku puutunud oleme. Mida see kõik aga päris praktilises mõttes tähendab?  Me elame ju praktilises ja materiaalses maailmas, kus puutume kokku päris inimeste ning sündmustega, mis meid kogu aeg mõjutavad. Ja selle kõigega toime tulekuks vajame ka päris praktilisi viise, mitte lihtsalt ilusaid sõnu, mis korraks tuju paremaks muudavad. KAS SÜNDMUSED MEIE ELUS ON OBJEKTIIVSED VÕI MEIE MÕTETE VÄRVINGUGA Olles viimased 15 aastat „teadliku enesearenguga“ tegelenud, olen korduvalt selle käigus ka tupikus olnud. Alguse sai see kõik juba 2007. aastal, kui oma ehitusäridega pankrotti äärele jõudsin, ja oma vaimse „normaalsuse“ säilitamiseks jooga ja meditatsiooniga tegelema hakkasin (ärevushäired lihtsalt muutusid nii suureks). See kõik algas kohtumisest endise võitluskunstide treeneriga, kes oli praktilised enesevalitsemise võtted omandanud treeningute käigus. Ja nüüd proovis ta neid edasi anda ka teistel elualadel tegelevatele inimestele. Meie teisel kohtumisel küsis ta midagi väga huvitavat (vastuseks sellele, kui olin talle jälle ära rääkinud kõik „jubedad nädala sündmused“):  „Muide, kas oled märganud, kuidas sa oma mõtetega enda elus toimuvatele sündmustele tooni annad?“ . Esimese hooga ei osanud ma sellele midagi vastata, aga end veidi kosudes nõudsin talt selgitust: „Mis mõttes mina tooni annan? Sündmused minu elus on sellised nagu nad on, sõltumata sellest, mida ma nendest arvan“. Tema aga polnud ka papist poiss (karate treener ikkagi ju!), virutades vastu: „Aga see, kuidas sa nendele sündmustele reageerid, on ju ometi subjektiivne (ja sinu valik)?! Kui see nii ei oleks, peaks need sinu elusündmused ka mind emotsionaalselt samamoodi mõjutama. Mul on aga ausalt öeldes täiesti ükskõik – ma tunnen end sinu olukorra suhtes täiesti neutraalselt. Järelikult peab see kõik vist ikka toimuma sinu sees“. Selleks ajaks oli mul sellest vestlusest juhe nii koos, et otsustasin meie kohtumisele joone alla tõmmata. Pomisesin talle midagi, et pean õhtul veel objektidelt läbi käima, mistõttu pean veidi varem lahkuma. Tegelik põhjus oli muidugi aga pettumus, mõeldes omaette, et sellistelt elufilosoofidelt ei ole mul tegelikult midagi õppida. Aga ma eksisin! VAATA OMA SISEMAAILMA KUI OMA SISEMISTE RESSURSSIDE VARASALVE Pahameel tema suhtes lahtus üsna kiiresti, aga tema poolt väljaöeldud mõtted mulle enam rahu ei andnud. Kõige rohkem kummitas mind just tema viimane pooljuhuslik kommentaar, et sündmused ise on neutraalsed, ja muutuvad subjektiivseks (kas rõõmu või valu allikateks) meie enda sisemaailmas. Ja kui see nii tõesti on, siis ainult mina saan siin midagi muuta, sest minu sisemaailm on ju minu kontrolli all (vähemalt lootsin, et see nii on). Kuna elu oli nendel päevadel väga ärev ja hirmutav, otsisin mõne päeva möödudes taas temaga kontakti. Seekord asusin aga juba proaktiivselt oma küsimustega meie vestlust suunama punkti, kus see viimati lõppenud oli. Palusin temalt siis veidi täpsemalt lahti rääkida, kuidas ta ikka seda  välismaailma mõjutamist sisemaailma kaudu näeb ? Vastuseks jätkas ta küsimustega. „Kuidas sulle tundub, kas sinu mõtted mõjutavad sinu tujusid ja meeleolusid?“  Sellele vastasin ma muidugi jaatavalt. Just see oligi toona minu suurim probleem – võisin väga hea tujuga hommikul ärgata, aga juba mõne minutiga end täiesti „krussi“ keerata, sest hakkasin mõtlema ja analüüsima, mis tänane toob ja kuhu see kõik ikka välja jõuab. „Kuidas sulle tundub, kas sinu tujud ja meeleolud (emotsioonid) mõjutavad sinu käitumist ehk seda, mida sa päeva jooksul teed?“ . Muidugi pidin ka sellega nõustuma, sest teadsin väga hästi, kuidas üldine tujude foon igapäevaselt määras, kas midagi olulist saab tehtud või mitte. Ei olnud üldse ebatavalised näiteks päevad, kui seis oli nii halb, et otsustasin teadlikult mitte midagi teha (lihtsalt ei suutnud end mobiliseerida). „Kuidas sulle tundub, kas kaks eelmist – sinu mõtted ja tujud – määravad lõpuks läbi tegutsemise, missugused tulemused sul elus on?“  See küsimus jahmatas mind täiega, sest tegelikkuses olimegi jõudnud ettevõttega punkti, kus kõik oli justkui seisma jäänud. Me olime veidi lootusetus ja abitus seisundis, millest me ka välja tulla ei osanud. Ainuke väljapääs paistis olevat pankrot. Aga ma polnud mitte kunagi vaadanud seda seestpoolt välja poole – viisil, kuidas minu enda mõttemustrid minu meeleolusid loovad, ja need omakorda minu käitumist ja tulemusi mõjutavad. Ei, kõik süüdlased, põhjused ja vastused olid olnud alati ikkagi väljaspool. Läbi selliste suunavate küsimuste hakkasin üha enam mõistma, kuidas tõepoolest eksisteerivad küll omavahel tihedalt põimunud, aga siiski kaks täiesti eraldiseisvat maailma – minu sisemaailm ja minu välismaailm.  Kumb nendest aga oli rohkem minu kontrolli all? Ja kus olid peidus minu tegelikud ressursid, et sellest raskest olukorrast välja tulla? SINU SISEMISED RESSURSID EHK „MÕTTED – TUNDED – KÄITUMINE – TULEMUSED„ DÜNAAMIKA Täna, 15 aastat hiljem, on selline duaalne maailmakäsitlus elu igapäevane osa. Ma ei süüdista enam teisi inimesi või elusündmusi selles, kuidas mina end tunnen, sündmustele reageerin või käitun, vaid näen seda ühtse tervikuna. Just seetõttu käsitlen täna inimese elu ja olemust 5 nähtuse kaudu, millest igaühel on oma roll ja funktsioon täisväärtusliku elu elamisel. Need 5 nähtust on: Sinu ümber asuv väline maailm  ehk kõik asjad, mida sa koged endast väljaspool (näed, kuuled, haistad, katsud ja maitsed); Sinu keha , mille kaudu sa opereerid kõige selle välisega (esimese punktis kirjeldatud nähtused) – näed asju ja suhestud nendega, sööd ja tunned maitseid; kuuled helisid ja suhestud nendega, katsud, tõstad, liigud jne. Siit tulenevalt oled usutavasti nõus, et sinu „kehaline“ tegutsemine/käitumine mõjutab ajas väga tugevalt sinu ümbritsevat maailma ja tulemusi.  Järelikult võib öelda, et punkt 2 mõjutab punkti 1. Sinu emotsioonid (meeleolud, tujud, seisundid)  – need on sisemised emotsioonide muutused, mis meie seisundeid ja meeleolusid/tujusid muudavad. Ja nii nagu muutuvad tujud, muutub tavaliselt ka meie käitumine. Ja mõnikord isegi muudab tuju seda rohkem, kui teadlik otsus (võid otsustada midagi teha või midagi vältida, aga hiljem tõdeda ikkagi, et läks siiski vanamoodi  ). Järelikult võib öelda, et sinu emotsioonid (punkt 3) mõjutab sinu keha ja käitumist (punkt 2). Sinu mõtted  (sisemised kommentaarid, analüüsid, hinnangud, järeldused jms) ehk siis kogu see virrvarr, mis toimub meie peas ärkamisest uinumiseni (mõnikord ei lase need isegi uinuda, kuigi oled otsustanud magama heita). Mõtted võivad olla nii pildid (meenutad, kujutad ette) või helid (ütled midagi mõttes, kommenteerid mingit sündmust). Kuidas sulle tundub, et kas sinu peas toimuv mõjutab sinu tuju? Kui ei ole kindel, siis uuri kohe välja. Mõtle kohe praegu 1 minuti vältel millegi väga positiivse peale, ja jälgi, kas sinu sees toimub midagi – rahunemine, rõõm tärkab vms? Ja tee sama eksperiment ka negatiivsega – vaata, kas ja kui kiiresti asendub rahu ärevusega? Praegu teed sa seda teadlikult, mistõttu suudad olukorda juhtida. Kui suure osa ajast aga mõtled sa erinevate teemade peale automaatselt? Kas usud, et automaatsed mõtted ei mõjuta seisundeid? Vastupidi, muidugi mõjutavad – ja sealt meie „sisemised tormid“ tekivadki. Just seetõttu võib järeldada, et sinu mõtted (punkt 4) loovad sulle tujusid (punkt 3), mis mõjutavad sinu käitumist (punkt 2), mis omakorda hakkab määrama, mis su elus tegelikult toimub (punkt 1). Märkamisvõime  ehk sinu võime olla kõige eelneva neutraalne ning hinnanguvaba jälgija. Kas tead kedagi, kes ei paista olevat üleliia mõtleja ja liiga emotsionaalne? Kas oled temaga sellest rääkinud? Kas ta on kinnitanud sulle, et jah, ta ongi köögivili – ta ei mõtle ega tunnegi mitte midagi! Või on ta öelnud, et ei, ei, ei – mõtlen täiega üle (punkt 4), ja ka tunnen täiega (punkt 3), aga mõnikord on kasulikum enne 10 korda sisse-välja hingata, ja alles siis reageerida (punkt 2). Sest niimoodi on suurem võimalus mitte jama oma elus kokku keerata (punkt 1)! Ja nüüd on küsimus, mis võimet ta kasutab selleks, et mitte reageerida? Sellele küsimusele vastamiseks tasub vaadata, mis toimub meie sees hetkedel, kui midagi ootamatut juhtub, millele suur osa meist ka automaatselt reageerib, aga mõned inimesed siiski rahulikuks suudavad jääda: 1) Näiteks  märkad  koosolekul, kuidas kellegi kommentaar või käitumine tekitas sinus ebamugavustunde; 2) sa märkad, kuidas sul on selle kohta arvamus ja sa seda enda sees protsessid (analüüsid seda endamisi); 3) sa märkad, kuidas see olukord tekitab sinus emotsiooni, mis kasvab ja tekitab impulsi kuidagi reageerida. Ja nüüd on valikukoht – kui su märkamisvõime on madal, reageeridki sa. Kui sa seda aga teadlikult kasutad, saad edasi liikuda nii: 4) sa märkad, kuidas sul on võime seda impulssi ignoreerida ja selle asemel viia tähelepanu näiteks hingamisele ja enese rahustamiseks 10 korda sisse-välja hingata; 5) sa märkad, kuidas sinu seisund hakkab rahunema ja impulsi tugevus langeb; 6) sa valid reageerida rahulikult ja viisil, mis on hetkel kõige kasulikum. MÄRKAMISVÕIME ON ALAHINNATUD KÕIGE OLULISEM SISEMINE RESSURSS Usutavasti oled sa kuulnud midagi  mindfulness’st  ehk teadveloleku praktikatest, mis sai alguse enesearengugruppidest, jõudis sealt edasi teraapiakabinettidesse, ja on muutunud tänaseks normaalsuseks isegi paljudes suurorganisatsioonides. Miks? Sest on teaduslikult kinnitust leidnud, kuidas oma impulsside ja reaktsioonide jälgimine, ja nendele mitte automaatselt järele andmine hoiab meid paremas sisemises tasakaalus, ja suurendab ka tegutsemise efektiivsust (mille üheks osaks on ka halbade tagajärgedega käitumise vältimine). Ning just seda märkamisvõime kasutamine (punt 1) tähendabki – olla rohkem kohal ja teadlik oma mõtteprotsessidest, mis mõjutavad meeleolu, mis omakorda mõjutab käitumist, mis omakorda tulemusi. Ja just seepärast märkamisvõimet ka üheks olulisimaks alahinnatud sisemiseks ressursiks peetakse. Teadvelolek ja selle kasutamine ei tähenda köögiviljaks muutumist. Vastupidi, see tähendab automaatselt käituvast „robotist“ uuesti inimeseks saamist. Kuni me ei ole teadlikud, ja ei kasuta teadlikult oma märkamisvõimet, juhivad meid rohkem välismaailma sündmused (mis ei ole kahjuks eriti meie kontrolli all), ja automaatselt kerkivad mõtted ning emotsioonid. Ainult nende sündmuste ja automatismide märkamine ja jälgimine annavad meile võimaluse midagi nendega teadlikult ette võtta – kui on asjakohane, siis nendele järele anda. Kui aga mitte, siis neid lihtsalt ignoreerida. Usutavasti just see ongi, mida sinu sisemiselt tasakaalukas tuttav teeb. Ka temal on olemas eespool kirjeldatud 5 nähtust, aga kuna ta kasutab teadlikult viiendat –  märkamisvõimet  -, tunneb ta end ka veidi rohkem „kaptenina laevas“, mitte ei lase mereoludel ning laevaruumides toimuvatel „draamadel“ end nii palju mõjutada. Ja eks seepärast jõuab ta suurema tõenäosusega soovitud sihtkohta kiiremini ja sujuvamalt pärale.  Kuidas kavatsed oma elu juhtida sina? Allikas:  motivaator.ee , Motivaatori asutaja, juht ja koolitaja Kaido Pajumaa  
Koolitus " Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused " toimub 20/09/2022 Kinnisvarakoolis. Jurist Evi Hindpere annab koolitusel ülevaate korteriühistu juhatuse õigustest ja kohustustest korteriühistu juhtimisel vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning kohtupraktikale. Koolitusele on oodatud: korteriühistu juhatuse liikmed , kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega; korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed , kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd; kõik korteriomanikud , kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi. Koolitus " Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused " toimub 20/09/2022 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom'i keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee
Koolitus " Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine " toimub 13/09/2022. Koolitusel annavad Evi Hindpere ja Tõnu Toompark osalejatele oskuse koostada oma vajadustele vastav üürileping ja teadmised juba olemasoleva üürilepingu lõpetamiseks. Koolitusele on oodatud: kõik eraisikud ja väikeinvestorid , kes annavad eluruume üürile ; inimesed, kes tunnevad, et vajavad põhjalikumaid teadmisi üürilepingute sõlmimisest ja lõpetamisest; kõik, kes soovivad kriitilise pilguga üle vaadata oma hetkel kehtivad üürilepingud , et õppida tehtud vigadest ja neid tulevikus mitte korrata. Koolitus " Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine " toimub 13/09/2022 kell 14.00-17.15 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom'i keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee
Iga organisatsiooni ja meeskonna juht sooviks, et selle liikmed kannaksid (sarnaseid) väärtuseid, mis aitaks meeskonnal eesmärke saavutada ja organisatsiooni missiooni ellu viia. Samas on sõna „väärtused“ või „põhiväärtused“ meie keelruumis mõistena nii devalveerunud, et enamusel meist seostub see pigem plakatiga seinal (kuhu väärtused kirja pandud on), mitte „sisulise teejuhiga“ igapäevatöös. Lõpptulemuseks ongi olukord, kus juht elab ühtedest väärtustest juhitud (mõtte)maailmas, tema meeskond aga totaalselt teistsuguses. Ja sellest tulenevalt on kerged tekkima nii inimeste vahelised konfliktid, aga ka ühiste eesmärkide saavutamine on raskendatud (sest meeskond pole joondunud ja nende käitumine ei tulene sellistest väärtustest, mis eesmärkide saavutamist toetaks). VÄÄRTUSTE JÄLGIMINE VÕIKS ALATA VÄRBAMISEL Sõna „väärtused“ tüvi on ju „väärtustama“ – järelikult viitab „ühiseid väärtuseid kandev meeskond“ grupile inimestele, kes väärtustavad (nii elus kui tööl) sarnaseid asju. Ja see võiks lihtsustada nendel omavahelist läbisaamist ning koos töötamist. Kuidas aga panna (võõrad) inimesed ettevõttes väärtustama samu asju – kuidas me suhtleme, kuidas me üksteisele e-kirju saadame, kuidas me koosolekutel (üksteisega) käitume, kuidas me probleeme lahendame, kuidas me keerulistest teemadest räägime jne? Juhul, kui meeskonnas on sarnaste väärtustega inimesed, viitavad kõik sellised situatsioon-näited juba vaikimisi „kokkulepetele“ meeskonnas, mis on justkui inimeste põhiväärtuste tasandil omaks võetud, ilma nendest eraldi rääkimata ja kirja panemata. Kui aga meeskonda satuvad täiesti erinevate põhiväärtustega indiviidid, peabki juht hakkama ajas „piike murdma“, et inimesed selliseid lihtsaid kokkuleppeid järgiksid. Ja sedalaadi piikide murdmine on väga keeruline, sest põhiväärtused on „kirjas“ meie alateadvuses, kuhu ligipääs inimesel endalgi on piiratud, rääkimata tema juhist. Just seepärast tasub väärtuste ühildumise peale mõelda mitte pärast, vaid enne meeskonna komplekteerimist. Sulle võib meeskonda kandideerida oma valdkonna tõeline tipp, aga tema „tipust“ on vähe kasu, kui tema kohalolu meeskonnas teiste „tippe“ (loe: sooritust) kahandama hakkab. Ja kui inimeste vahel hakkavad tekkima väärtus-konfliktid, on tal endalgi oma „tipp-sooritust“ keeruline teha. Samas on aga selge, et erialaseid oskusi on värbamisel lihtsam mõõta kui isiksuslikke omadusi (mis muuhulgas ka inimese väärtusi esindavad). Eks see ole ka põhjus, miks kaasaegne värbamisprotsess üldjuhul ainult ühte intervjuud eneses ei kätke. On organisatsioone, kus kandidaadid läbivad reaalselt ju 7-9 vooru, mille eesmärgiks on jõuda lõpuks spetsialisti oskuste taha inimese väärtusteni. Ja kui see õnnestub, on kindlasti ka tulevane edu nii meeskondlikus kui isiklikus kontekstis tõenäolisem. VÄÄRTUSTE JÄLGIMINE EI TOHIKS LÕPPEDA VÄRBAMISEGA Muidugi oleks elu juhina väga lihtne, kui õnnestuks meeskonda värvata ainult „õigeid“ väärtuseid kandvad töötajad. Esiteks ei ole see usutavasti päris elus võimalik, ja teiseks – juhil on juba olemasolev meeskond ka olemas, kus samuti ei pruugi täielikku joondumist oodatud väärtustega olla. Mida siis teha? Usutavasti on vähemalt teoorias iga juht nõus väitega, et väärtuste jälgimine (väärtustest tulenev juhtimine) ei ole ainult personaliosakonna ülesanne värbamisel, vaid eelkõige juhi ülesanne juhtimisel. Just juht oma „hõimu“ pealikuna peab tagama, et tema hõim elujõuline oleks, ja see ka oma eesmärgid saavutaks. Viimaseks vajab ta oma hõimu tugevaid spetsialiste, esimeseks aga sarnaseid väärtuseid kandvaid hõimu liikmeid. Nagu eespool aga juttu oli, on spetsialiste lihtsam leida kui kultuurilist sobivust tagada. Mida siis teha? Inimese väärtused avalduvad tema käitumises. Muidugi oleme kõik elus kokku puutunud ka „psühhopaatidega“, kes jutu järgi maailma toredaimad inimesed paistavad olevat, aga nendega mõnda aega koos olles nende tegelik pale välja kipub tulema. Sama kehtib ka töösuhete kohta – sul võibki olla 9 astmeline värbamisprotsess, aga sellele vaatamata ei pruugi sul õnnestuda kõiki potentsiaalseid „psühhopaate“ välja praakida. Ja tööle asudes ilmneb nende tegelik pale sageli alles pärast katseaja lõppu. Siin juhi roll mängu tulebki – nii nagu juht ootab töötajatelt tugevate spetsialistide kõrval ka väärtustega joondunud (normaalseks) inimeseks olemist, ootab meeskond juhilt tugeva valdkonna eksperdi kõrval  liider olemist . Ja liidri üheks ülesandeks on jälgida, et grupi liikmete käitumine gruppi elujõulisena hoiab ning see oma eesmärgid saavutab. ALUSTAGE TÄNASTE VÄÄRTUSTE ANALÜÜSIGA Meeskonnakoolitustel räägime väärtustest palju. Ja seda mitte niivõrd organisatsiooni, vaid pigem just meeskonna tasandil – missugused käitumised toetavad meie meeskonnatunnet ja ühiste eesmärkide saavutamist, ja missugused seda pärsivad. Kuna inimeste käitumised on alati nende sügavamate väärtuste indikaatorid, saabki juht seda juhtimistööriistana kasutada. Esimese sammuna soovitan juhtidel läbi viia  tänaste väärtuste audit , mis tähendab näiteks meeskonnalt küsimist:  „Missugused 3 märksõna kirjeldavad sinu hinnangul meie tänast meeskonda kõige paremini?“ . Teisiti öelduna palun sageli töötajatel ainult 1-3 märksõnaga öelda, missugune meeskond me täna oleme – mida me väärtustame, mida me prioritiseerime, mida me üksteise käitumise juures tolereerimine jne. See annab üldise ülevaate, missugune kultuur ja väärtused täna üldse meeskonnas on. See on oluline lihtsalt tänase olukorra (kultuuri, väärtuste) teadvustamiseks, ja loob pinnase järgmiseks sammuks. Järgmise sammuna võiks meeskonnalt küsida, mida võiks meie meeskonnas (just käitumuslikus võtmes) olla  rohkem  (hoiame näiteks veebikoosolekutel kaamerad lahti, hakkame e-kirjadele vastama järgmise tööpäeva lõpuks jne) ja mida  vähem  (väldime hilinemist või üksteise katkestamist koosolekul jne). Nende ettepanekute baasil võiks ühiselt kokku leppida  3-5 konkreetset käitumist , mida järgmise 90 päeva jooksul kõik koos jälgime, ning ka üksteiselt ootame. Oma koolitustel nimetame selle protsessi  Tiimiraamatu  koostamiseks . JUHI ROLL ON OMA HÕIMU KAITSTA Ja siit algab nüüd juhi kui liidri roll! Pärast selliste kokkulepete sõnastamist oleks ilmselgelt naiivne arvata, et imeväel hakkavadki inimesed nüüd teistmoodi käituma (nende väärtused on muutunud). Muidugi ei hakka! Sama naiivne oleks juhina arvata, et töötajad hakkavad üksteist korrale kutsuma, nähes, et mõni meeskonnaliige kokkulepetest kinni ei pea. Muidugi ei hakka! Just seetõttu vajab grupp nüüd  juhti . Ja sel korral mitte eksperdina, kelle käest nõu küsida, vaid liidrina, kes oma hõimu „kaitseb“ ja suunab. Kasutan teadlikult siin sõna „kaitseb“, sest usutavasti muudaksid sõnastatud kokkulepped  meeskonda tugevamaks, ühtsemaks ja efektiivsemaks , mistõttu suur osa meeskonnast ka neid kokkuleppeid järgima hakkab ja neid toetab. Samas on igas meeskonnas indiviide, kelle elu võib nende kokkulepete tõttu ebamugavaks minna, sest need on vastuolus nende  isiklike väärtustega  (nende väärtused võivad öelda, et „ma ei taha kaamerat lahti teha, sest mulle ei meeldi end näidata“ jne).  Just nende indiviidide eest ülejäänud meeskond juhi kui liidri kaitset vajavad. SA PEAD MUUTUMA OMA MEESKONNA ALFAKS Kuna sellised indiviidid on sageli meeskonnas ka arvamusliidrid, ei julge keegi otse nendele vastu hakata, mistõttu juhul, kui juht nendelt kokkulepete täitmist nõudma ei hakka, jätakvad nad vanaviisi, ja lõpuks ka ülejäänud meeskond neid taas järgima hakkab. Miks? Sest nad näevad, et see isik on meeskonna tegelik (mitteametlik, sotsiaalne) liider – tema on isik, kes oma käitumisega  ülejäänud meeskonnale ette näitab , mis on õige ja mis vale. Jah, kuskil „piiksub“ siin ka ametlik juht, aga tema sõna ei maksa ju midagi – ta teeb siin küll mingeid kokkuleppeid, aga  nõuda ta neid ei julge . Järelikult pole tema meie karja „Alfa“ (esimene, kõige tugevam liige, kes karja suunab ja juhib), vaid „Beeta“ või lausa „Oomega“, kes vaikselt Alfa järgi asju teeb … KÜSIMUSED MÕTISKLEMISEKS JUHILE 1) Kas oled täna oma meeskonna „Alfa“ – isik, keda ülejäänud grupp usaldab ja talle järgneb? 2) Kuidas oleks olla juht meeskonnas, mida tegelikult juhib hoopis keegi spetsialist – kas oleksid valmis temale vastanduma? On sul täna meeskonnas töötajaid, kellele sinu ja ülejäänud meeskonna teatud kokkulepped ei kehti? Kuidas sa täna tavaliselt need olukorrad lahendad? 3) Kas oled millalgi teinud oma meeskonnas väärtuste auditi? Seda ei pea tegema täpselt nii nagu artiklis kirjeldatud, aga juba tänastest väärtustest ja käitumistest avalik rääkimine meeskonnaga näitab, et teadvustad neid juhina ise, ja ootad väärtustega joondunud käitumist ka oma meeskonnalt. PS. Kui soovid oma meeskonnas  väärtusi inimeste käitumiste ja suhtumistega joondada , võid kaaluda koolitust  “Väärtused meeskonna teejuhina” . Allikas: motivaator.ee , Motivaatori asutaja, juht ja koolitaja Kaido Pajumaa
Mis on täna juhtide jaoks enda kui juhi arendamise kontekstis olulisemad teemad? Olen viimase 15 aasta jooksul lugenud hulga raamatuid eestvedamisest, meeskonnatööst, coachingust, ka emotsioonidest, uskumustest, psühholoogiast. Aastaid hoidsin lugemise tempot “nädal ja raamat”. Viimasel paaril aastal on tempo veidi raugenud, ent proovin end ikka hoida n.ö kaasajas ehk huviga aegajalt sirvin (täpsemalt  scrollin ), mida uut ja põnevat on ilmunud. Ning olen oma arust märkamas paari huvitavat trendi, kuhu nn juhtimisest ja eestvedamisest rääkiv maailm on liikumas. Mõned minu märkamised siis sinu ees. Loe ja vaata, kas ja kuidas need lähevad kokku sinu tunnetusega. Keskkond mõjutab käitumist Kõigepealt kontekstist. Inimese käitumist, meie kõigi käitumist, mõjutab enim keskkond. Sündmused, mille keskmes me oleme ja mis meid puudutavad, inimesed, kes on meie ümber. See, kuidas me juhtidena, inimestena käitume, on suure tõenäosusega saanud alguse meie endi varasemast kogemusest. Kui sa oled töötanud 20 aastat pigem autoritaarses käskude ja keeldude keskkonnas, siis tõenäoliselt kipud ka ise frustreeruma, kui inimesed soovivad enam kaasatust ja arutelu. Või kui oled harjunud tegema ise otsuseid ja enda eest vastutama, siis on ülehoolitsev või ka ülekontrolliv juht sinu jaoks erakordselt ebameeldiv. Juhtimisjuttude konteksti on tugevasti muutnud mõned nn makrotrendid. Endiselt on tulemus oluline, ent vähemalt sama oluliseks on muutunud küsimus: kuidas? Ehk kuidas tulemus saavutatakse – kas üle laipade minnes või kaasates ja igaühe personaalset võimekust ja potentsiaali rakendades. Töötajad pole enam sunnismaised, aheldatuna tööandja külge ja töökoha vahetamine on oluliselt lihtsam. Tööd tehakse enamalt jaolt ka peaga, mitte piltlikult öeldes labidaga ehk tugeva füüsilise rutiinse pingutusega. Müra valjeneb Ülitugev makrotrend keskkonnas on ka müra. Sõna otseses ja kaudses mõttes. Info, võimalused, kontaktid, tehnoloogia. Telefonid, mis nõuavad iga minut tähelepanu. Hüppeliselt kasvanud võimaluste arv, millest ilma jäämine tekitab FOMO (Fear of Missing Out) ehk ilmajäetuse tunde. 24/7 saadaval olek on mõnel pool ka lausa kirjutamata reegel. Müra on kasvanud lisaks tehnoloogia ja töö keskkonna tõttu ka ootuste, hoiakute muutuste tõttu. Sa oled tegija ja tähtis, kui sul on kiire. Panna tuleb. Elame ainult üks kord. Meile sobib ainult parim. Hea on suurepärasuse vaenlane. Ja nii edasi. Sõnaga – töösse suhtumisel ja töötamisel tundub olevat levinud hoiak: töötan kuni jaksan ja puhkan siis, kui enam üldse ei jaksa. Siis puhkan, taastan tervist (niipalju kui see on võimalik) ja siis … panen edasi. Tjah. Eestis on vereringeelundite haigused jätkuvalt enimlevinud surma põhjus. Eelnevat arvestades – tõsi, see oli vaid põgus konteksti kirjeldus – torkab juhtidega suheldes ja erialast kirjandust lugedes silma kaks suurt teemat, millega kaasajal juhid rinda pistavad. Esiteks: enesega hakkama saamine Moodsas keeles öelduna – enesejuhtimine. Kui vanasti, näiteks veel paarkümmend aastat tagasi räägiti eelkõige sellest, kuidas teisi juhtida, kuidas luua süsteemi, mudelit – tasakaalus tulemuskaart ja muu taoline. Siis täna räägitakse sellest, kuidas ennekõike ja eelkõige peaks juht iseendaga hakkama saama. Muidugi on selles muutuses olemas ka oma väga tugev loogika. Ka lennukites soovitatakse õnnetuse korral kõigepealt endale hapnikumask panna ja siis alles teiste inimestega tegeleda. Miks? Sest kui me ise oleme n.ö katki, siis oleme ma ka jube kehvad teiste inimeste aitajad – me teeme oma tööd lihtsalt palju kehvemini. Juht, kellel on tõsiseid probleeme oma emotsioonidega hakkama saamisega, kes ei suuda ise fookust hoida, kes ei suuda enda jaoks eristada, mis on tähtis ja mis mitte ning kes tegutseb ainult keskkonnale reageerimisega – mille tõttu on alati ka ajast maas – see juht ei suuda ilmselgelt ka teisi inimesi mõistlikult juhtida. Pigem on tõenäoline, et kogu meeskonna tööelu ja töövoog on heitlik ja hüplik nagu amortideta rattaga sõit munakividel. Enesejuhtimine on lai mõiste ja selle all saab rääkida väga erinevatest asjadest, alates eesmärkide, sihtide seadmisest kuni mentaalse tasakaaluni. Võib-olla rohkem tundub juhtide enesejuhtimise puhul kasu olevat aga neljast teemast: 1. Emotsioonidega toimetulek. See ei tähenda emotsioonide eiramist, nn kõva mehe sündroomi, mille järgi juht peab olema emotsioonitu – kõik käib palga sisse, kannata ära, kõva mees või naine ei kurda. Pigem tähendab see aga enda emotsioonide ja haavatavuse aktspeteerimist ja eelkõige mõistmist, kuidas ja miks emotsioonid tekivad. Muuseas, uuringud ütlevad, et juba ette kujutus, arusaam sellest kuidas emotsioonid tekivad, muudab meid paremaks oma emotsioonidega toimetulekul. 2. Tegevusele ja kohalolekule, tänasele keskendumine. See on jutt paremast tähelepanu juhtimisest, keskendumisest sellele, mis on tähtis ja mida saame teha nüüd ja praegu. Vähem ehk suuri plaane ja unistusi ja jutukoosolekuid, rohkem ehk seda, mida saan ära teha. Tulemuseni viib ikka ainult tegevus. 3. Piisavalt hea ja kannatlikkus. Järjekindel “piisavalt hea” teeb silmad ette vaid aeg-ajalt väljenduvale suurepärasusele. Seda nii spordis kui töös. Ja see võtab ka ära pinge olla pidevalt suurepärane, saavutada ainult suuri ja imelisi asju. Pigem tõsta põrandat ehk keskmist taset. Piisavalt hea tulemus on … piisavalt hea. See tähendab suuremat rahul olekut selle üle, mis meil praegu on, mida oleme juba ära teinud ning vähem ärevust selle üle, mis puudu on. Kui meil on pidevalt midagi puudu, siis – kui lihtsalt öelda – me ei koge õnne hetki ja kui me neid ei koge, siis teeme ka kehvemat tööd. 4. Mõistlik töö ja elurütm. See on midagi, mille järgi igatsevad palju. Mis olemuselt on lihtne, ent mida teha võib olla raske. Ja siin ei aita ajajuhtimise nipid ja trikid. Eelkõige tähendab see loobumist mitmetest tegevustest, mida juhtidele – erinevatel põhjustel – meeldib teha. Ja see tähendab ka loobumist mõtteviisist, et töö peab olema optimeeritud, üliefektiivne ja et kogu eesmärk on teha ajaühikus rohkem tegevusi, tükke, mida iganes. Ei pea. Kindlasti on enesejuhtimise teema all lisaks neile neljale võimalik tegeleda, rääkida, toimetada veel hulgal teemadel – tegemist on ju inimesega ja inimene on üks üsna keerukas olend. Ent ehk oleks suur samm edasi, kui juhil tekib päriselt arusaam, et hea juhtimine hakkab peale heast enesejuhtimisest. Ja see pole vaid juhtimiskoolitajate sõnakõlks. Teiseks: inimestega suhtlemine Teise suure teemana enesejuhtimise kõrval räägitakse kaasajal palju sellest, kuidas inimestega suhelda. Tundub kummaline, suhtlemine on ju inimese pärisosa, kuidas me siis nüüd seda peame eraldi õppima hakkama. Ent tõepoolest – kuidas coachida, kuidas kaasata, kuidas kuulata, kuidas käituda empaatiliselt ja nii edasi – need ja veel hulka teemasid on juhtidel laual. Miks? Sest seal peitub suurim potentsiaal. Teistega suhtlemise teemadel juhtidega rääkides tundubki jutt minevat peamiselt kolme kategooriasse: 1. Vastutus ja initsiatiiv. See on midagi, millest juhid palju räägivad. Ja mida paljud, vähemasti sõnades, inimeste juures rohkem näha tahavad. Tõsi, mõnikord on juhtidel veidi keerulisem aru saada, et kui inimesed ei ole valmis vastutust võtma, siis on oma oluline roll selles ka juhil endal. Ent sellegipoolest – vastutuse võtmine, vastutuse delegeerimine, vastutuse harjutamine ja kuidas seda kõike oma inimestega suheldes teha – kõik see on väga teema kaasaegses juhtimises. 2. Motivatsioon ja inspiratsioon. Mingis mõttes igavene teema. Ent tugevasti on muutunud teema käsitlus. Ehk mis on see, mida me mõtleme motivatsiooni all, kuidas seda aidata inimestel hoida, mis on see juhi suhtluses, mis võib demotiveerida jne. Sõnaga, inimeste väärtus on muutunud ning ka juhid on sunnitud käsu ja keelu asemel leidma püsivamaid ja paremaid viise, kuidas suhelda inimestega nii, et see vähemasti ei kahjustaks oluliselt motivatsiooni. Ja mis paremal juhul ka kaasa aitaks. 3. Coaching, mentorlus, supervisioon, arendav juhtimine. Siia alla käib ehk veel erinevate nimedega juhtimisjutte. Mis kokkuvõttes teevad kõik ühte ja sama – aitavad mingisuguse kindla suhtlemise ja käitumismudeli järgi kasvatada inimese vastutust, hoida motivatsiooni ja keskendada tähelepanu sellele, mis on tähtis. Niisiis: oskus ennast juhtida ja oskus suhelda. Üha vähem ilmub ehk ka raamatuid, kus räägitakse 1-2-3 nippidest ja trikkidest, kuidas panna inimesi midagi tegema. Ja mulle tundub, et vähem on ka raamatuid muutuste juhtimisest. Võib-olla seepärast, et muutuste tempo on kasvanud, nad on igapäevase elu tavapärane osa, muutustes pole enam midagi erakordset. Lihtsamalt, juhid ja inimesed on muutustega palju enam harjunud kui olid seda veel paarkümmend aastat tagasi. Juhtidel on igapäevaselt ees järgmine asi, mis tuleb nende inimestega, selles ajaraamis, selles keskkonnas ära teha. Ongi kogu muutus.   Autor: Raimo Ülavere - Coach, allikas: raimoulavere.com
Koolitus " Kinnisvara ABC " toimub juba järgmisel nädalal Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest, ehitamise ja planeerimise põhimõistetest, õigusaktidest ning kinnisvaramaakleri tööst. Koolitusele on oodatud: kõik, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata; kõik, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvaravaldkonnaga ning hakata maakleriks; kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi; kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvaravaldkonda; kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte. Koolitus " Kinnisvara ABC " toimub 06-08/09/2022 kell 13.00-18.00 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom'i keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee
Koolitus " Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine " toimub 27/10/2022 Kinnisvarakoolis. Merko Ehitus Eesti AS jurist Martina Proosa tutvustab detailplaneeringu eesmärki, selle koostamise menetlust ja menetlusega seotud probleeme. Koolitusele on oodatud: riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud , kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga; kinnisvara arendamisega tegelevate ettevõtete spetsialistid , sh maaklerid, hindajad jne; ehitusettevõtete spetsialistid , kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega; arhitektid ja projekteerijad ; muud valdkonnast huvitatud isikud. Koolitus " Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine " toimub 27/10/2022 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom'i keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee
Seminar " Kinnisvaraturu ülevaade 2022 III kvartal " toimub Kinnisvarakoolis 21/09/2022. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab põhjaliku ja praktilise elamispindade turuülevaate ning toob välja olulised trendid ja prognoosid. Seminarile on oodatud: kinnisvaramaaklerid , kes soovivad mõista turu olemust ja trende; kinnisvaraanalüütikud , kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast; kinnisvarainvestorid , kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid; kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud , et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel; kinnisvaraarendajad , et hinnata turutrende ja nende muutusi; eraisikud , kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista. Seminar “ Kinnisvaraturu ülevaade 2022 III kvartal ” toimub 21/09/2022 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom'i keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee
Koolitus " Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine " toimub Kinnisvarakoolis 14/09/2022. Jurist Martina Proosa tutvustab viimase aja kohtupraktika põhjal, millistel juhtudel ning milliseid õiguskaitsevahendeid on kinnisvara ostjal võimalik müüja suhtes rakendada, kui selgub, et ostetud korteril või majal ilmnevad puudused. Muu hulgas saab teada: mida ostja ja müüja peavad kinnisasja müügilepingut sõlmides tähele panema ; kes peab  tõendama puuduse olemasolu ; millal ja kuidas esitada  kinnisasja puudusega seotud nõudeid ; millistel juhtudel on  võimalik kinnisasja müügilepingust taganeda  või  alandada ostuhinda . Koolitus " Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine " toimub 14/09/2022 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom'i keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee
20/09/2022 toimub koolitus " Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused ". Jurist Evi Hindpere annab koolitusel ülevaate korteriühistu juhatuse õigustest ja kohustustest korteriühistu juhtimisel vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning kohtupraktikale. Koolitusele on oodatud: korteriühistu juhatuse liikmed , kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega; korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed , kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd; kõik korteriomanikud , kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi. Koolitus " Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused " toimub 20/09/2022 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom'i keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee
Koolitus " Kuidas edukalt kliendisuhtlust juhtida? " toimub 20/09/2022. Psühholoog ja koolitaja Anneli Salk annab osalejatele oskused kliendisuhtluse tulemuslikuks ja professionaalseks juhtimiseks. Koolitusele on oodatud: kõik inimesed, kelle töö on suhelda klientidega igapäevaselt; kõik, kelle jaoks on klientidega suhtlemine väljakutseks ; kõik klienditeenindajad ; kõik müügiinimesed ja müügijuhid . Koolitus " Kuidas edukalt kliendisuhtlust juhtida? " toimub 20/09/2022 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom'i keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee
15/09/2022 toimub Kinnisvarakoolis koolitus " Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika ". Vandeadvokaat Dmitri Rozenblat selgitab ja tutvustab kinnisvarasektori töötajatele Eesti maksuseadusest lähtuvaid kohustusi ja võimalusi. Koolitusele on oodatud: kinnisvaramaaklerid , kes igapäevaselt teevad kinnisvaratehinguid ja nõustavad klienti; kinnisvara arendajad , kes juhivad ja planeerivad kinnisvaraarenduse protsessi; eraisikud , kes soovivad oma isikliku kinnisvaraga toimetada võimalikult kasumlikult; kinnisvaraspetsialistid , kelle igapäevatööks on kinnisvaravaldkonna tehingud; kinnisvaraettevõtete raamatupidajad ja finantsjuhid , kelle igapäevatööks on vastutada ettevõtte finantsilise aruandluse eest; notarid ja notarite abid , kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega; laenuhaldurid , kes nõustavad kliente kinnisvaratehingute juures. Koolitus " Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika " toimub 15/09/2022 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom'i keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee
13/09/2022 toimub Kinnisvarakoolis koolitus " Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine ". Jurist Evi Hindpere ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annavad osalejatele oskuse koostada oma vajadustele vastav üürileping ja teadmised juba olemasoleva üürilepingu lõpetamiseks. Koolitusele on oodatud: kõik eraisikud ja väikeinvestorid , kes annavad eluruume üürile ; inimesed, kes tunnevad, et vajavad põhjalikumaid teadmisi üürilepingute sõlmimisest ja lõpetamisest; kõik, kes soovivad kriitilise pilguga üle vaadata oma hetkel kehtivad üürilepingud , et õppida tehtud vigadest ja neid tulevikus mitte korrata. Koolitus " Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine " toimub 13/09/2022 kell 14.00-17.15 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom'i keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee
Koolitus " Kinnisvara ABC " toimub 07-09/06/2022. Koolitusel annavad Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest, ehitamise ja planeerimise põhimõistetest, õigusaktidest ning kinnisvaramaakleri tööst. Koolitusele on oodatud: kõik, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata; kõik, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvaravaldkonnaga ning hakata maakleriks; kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi; kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvaravaldkonda; kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte. Koolitus " Kinnisvara ABC " toimub 07-09/06/2022 kell 13.00-18.00 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom'i keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee
Seminar " Kinnisvaraturu ülevaade 2022 II kvartal " toimub Kinnisvarakoolis 30/05/2022. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab põhjaliku ja praktilise elamispindade turuülevaate ning toob välja olulised trendid ja prognoosid. Seminarile on oodatud: kinnisvaramaaklerid , kes soovivad mõista turu olemust ja trende; kinnisvaraanalüütikud , kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast; kinnisvarainvestorid , kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid; kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud , et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel; kinnisvaraarendajad , et hinnata turutrende ja nende muutusi; eraisikud , kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista. Seminar “ Kinnisvaraturu ülevaade 2022 II kvartal ” toimub 30/05/2022 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom'i keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee
Allikas: Eesti.ee Noorele lubatud tööd Milline leping sõlmida Töö- ja puhkeaeg Kui tööd on lihtsad, ei nõua suurt kehalist või vaimset pingutust ega takista hariduse omandamist, võib töötada ka alla 15-aastane või koolikohustuslik noor. Alla 18-aastasel noorel peab töölepingu sõlmimiseks olema vanema(te) nõusolek. Kümme tööpäeva enne 7–14-aastase tööle asumist peab tööandja tegema töötamise registrisse vastava kande ja esitama andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta. Lisainfot alaealise tööle võtmise kohta  leiate tööinspektsiooni kodulehelt. Noorele lubatud tööd Alla 18-aastase tööle lubamine on seotud tema vanuse ja koolikohustuslikkusega. Koolikohustuslik ollakse kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Noortele lubatud töö peab olema: tervisele ohutu võimaldama sotsiaalset arengut ja hariduse omandamist jõukohane seadusega lubatud lihtne. 7–12-aastased  võivad teha kerget tööd üksnes kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal. 13–14-aastased ja koolis käivad 15–16-aastased  tohivad teha töid, kus  täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi  ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. 15–17-aastased mittekoolikohustuslikud noored  võivad teha kõiki töid, mis ei sea ohtu noore tervist. Alaealine ei tohi teha tööd, mis on seotud alkoholi ja tubaka käitlemisega, sh jaemüügi või klientide teenindamisega. Milline leping sõlmida Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid töö tegemise võib kokku leppida ka käsunduslepingu, töövõtulepingu või muu sarnase lepinguga. Kõige ebakindlam on töötamine ilma kirjaliku lepinguta. Tööleping  sõlmitakse kokkulepitud töö tegemiseks, lepinguga reguleeritakse tööprotsessi, mitte saavutatavat eesmärki. Töövõtuleping  sõlmitakse kokkulepitud eesmärgi saavutamiseks.Sobilik koristamiseks, millegi valmistamiseks, ühekordseteks/lühiajalisteks ehitus- ja remonttöödeks jms. Käsundusleping  sõlmitakse esinemiseks, esindamiseks jms. Kokkulepitud ja töölepingusse märgitud tingimusi on võimalik muuta üksnes poolte kokkuleppel. Töö- ja puhkeaeg Alaealistel on  lühendatud täistööaeg : 7–12-aastane võib töötada kuni 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal 13–14-aastane või vanem koolikohustuslik noor võib töötada kuni 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal 15–17-aastane mittekoolikohustuslik noor võib töötada 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Kui 14-aastane alaealine, kes õpib kutseõppeasutuses, on praktikal, võib tema tööaeg olla 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Vähemalt 15-aastasel alaealisel võib samadel tingimustel olla tööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Kui koolikohustuslik alaealine teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, võib tema tööaeg õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega olla 3 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Koolikohustuslik alaealine ei tohi : teha tööd üle temale ettenähtud tööaja teha ületunnitööd töötada vahetult enne koolipäeva algust töötada rohkem kui pool aega igal koolivaheajal töötada kella 20.00–06.00 vahelisel ajal. Mittekoolikohustuslik alaealine ei tohi : teha tööd üle temale ettenähtud tööaja teha ületunnitööd töötada kella 22.00–06.00 vahelisel ajal. Alaealine võib täiskasvanu järelevalve all teha loomingulist tööd kultuuri-, spordi- või reklaamialal kella 20–24. Näiteks võib 8-aastane noor astuda üles reklaamikampaanias, esineda rolliga teatrietenduses või osaleda erinevates kultuuriprojektides. Alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva. Noorte tööelu kohta  saab rohkem lugeda Tööelu portaalist. Viimati muudetud 15.07.2021 | Teksti koostas tööinspektsioon, Tööelu portaal   Tööpakkumisi Noortele vanuses 13 kuni 17 aastat saab avaldada Kandideeri.ee tööportaali vastavas kategoorias tasuta. Hinnakirjast leiate toote. Registreeruge tööotsijana või tööandjana Kandideeri.ee värbamisplatvormile SIIT .
Koolitus " Korteriühistu juhtimise ABC " toimub Kinnisvarakoolis 23/05/2022. Koolitusel annavad jurist Evi Hindpere ja KÜ Arvepidamise OÜ juhatuse liige Pille Kaarlõp ülevaate korteriühistu juhtimisega seonduvatest õigusaktidest ja korteriühistu raamatupidamise korraldamisest. Koolitusele on oodatud: korteriühistu juhatuse liikmed ja haldajad, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega; korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesanne on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd; eraisikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ning kohustusi; kinnisvara korrashoiu ala ettevõtete spetsialistid (elamuhaldurid); kõik, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu. Koolitus " Korteriühistu juhtimise ABC " toimub 23/05/2022 kell 10.00-17.15 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom'i keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee
Vaata kõiki blogipostitusi